Kasikhulume (Let's talk)
()
About this ebook
Will you marry your dead brother’s wife?
Burial or cremation: is it good for African tradition
Money and religion: Are churches after our money?
Pregnant school girls: Should they be allowed in school?
Family planning: Is it good for the marriage?
Is it okey for women to wear trousers?
To abort or not to
Age: Is it just a number?
Kasikhulume (Let’s talk) is a collection of twenty journalistic pieces (essays) written in IsiNdebele. The book talks about the different stages in life. Dealing with diverse topics that offer insight and clarity and at times thought provoking in often confusing and perplexing life situations, each topic provides insight into the universal struggles we all face. The writer invites the reader on a journey of self discovery.
The stories will help you to move from where you are to where you want to be. Inspiring and uplifting, this book will make you better understand yourself and the people you interact with. This is something to read and talk about.
Masuku Artwell
A freelance Journalist and ICT Technician, Artwell ka Masuku has worked as a builder assistant, security officer, CCTV and Control room operator among other jobs.He has had some Ndebele poems published in an anthology “Giya Mthwakazi” (Longman Zimbabwe, 1990).He has written and published Buchitheka Bugayiwe (a novel) Ngabadala Abaziyo (a radio play), Kasikhulume (IsiNdebele essays), Ngeso Lokhozi (a collection of IsiNdebele poetry) , Umfazi Womuntu (an IsiNdebele stage play)You never know with love (Short stories) , Imisebenzi yothando(Novel)
Read more from Masuku Artwell
Buchitheka Bugayiwe (What will go wrong,will) Rating: 0 out of 5 stars0 ratingsNgabadala Abaziyo(Elders know) Rating: 0 out of 5 stars0 ratings
Related to Kasikhulume (Let's talk)
Reviews for Kasikhulume (Let's talk)
0 ratings0 reviews
Book preview
Kasikhulume (Let's talk) - Masuku Artwell
KASIKHULUME
(Let’s talk)
Ilotshwe ngu:
Artwell Masuku
Published by Sukuma Books
Smashwords Edition
© Copyright 2012 Artwell Masuku
This eBook is licensed for your personal enjoyment only. This eBook may not be re-sold or given away to other people. If you would like to share this book with another person, please purchase an additional copy for each recipient. If you’re reading this book and did not purchase it, or it was not purchased for your use only, then please return to Smashwords.com and purchase your own copy. Thank you for respecting the hard work of this author
Isethulo:
Ngesikhumbuzo sikadadewethu uLindiwe Masuku
Lomfowethu uLemi Mao
Masuku
Lomzukulu wami uPius Piyoyo
Nkomo
UMLOBI
UArtwell Masuku yintatheli yezindaba esebenza ngasese, aphinde abeyingcwethi yonjiniyela kwezokwakhiwa kwama-khompuyutha (PC Engineering Consultant). Uphethe iziqu lezi: Journalism Diploma kanye le PC Engineering Certificate (A+ Comptia) azithole ekwele Mzansi Afrika. Waqala imfundo yakhe yase-primary eSt.Bernards Primary School, ePumula; Wayiqedela eSingwangombe Primary School, eNkayi. Imfundo ephakeme uyenze eMsiteli Secondary School, elokitshini laseMpopoma KwaBulawayo. Waphosa itshe esivivaneni ngokuba ngomunye wezimbongi kuqoqo lwezinkondlo: Giya Mthwakazi (Longman Zimbabwe – 1990)
Amazwi Omlobi
Ziningi izinto ezenzeka ezweni sakhile.Izinto ezithi uma zenzeka sibheke eceleni senze angathi kasiziboni.Yizo izinto engithi namhlanje kasikhulume ngazo, sibonisane ngazo, sakhane.Kunengi ongakufunda lapha okungakwakha kanti kwesinye isikhathi kube khona ongahambisani lakho.Okunye kungakuthokozisa kanti okunye kungakuphatha kabi.Angeke siye ngananye singemanzi.
Ngithi:Kasikhuleme Mthwakazi
singathuli uma sibona ulimi luxoveka, luxovwa ngabezizwe.Sukuma Mthwakazi uziqenye ngobukhona bakho.Kasilulolonge ulimi lukaMzilikazi kaMatshobane, ukuze la lapho belele khona batsho ngeqiniso Okhokho bethu ukuthi sisawulondolozile umnotho abasitshiyele wona.
Ngithanda ukubonga bonke abaphonse izandla kulomsebenzi.Amanye amagama abantu engakhulumisana labo lapha kungenzeka ukuba ngowokuziqambela wona ngoba bengathandi ukwaziwa.Uma uthola kulokutshayisana kwamagama, usuyoxola mfundi ngoba bekungasinhloso yami.
Okungaphakathi
1. Uyazithutha yini izindaba
2. Ukuzithoba
3. Ukuthandiswa
4. Isehlukaniso
5. Isikhwele
6. Intombazane esike yathola umntwana
7. Ukuthengiswa kothando
8. Uthini ngokukhipha isisu
9. Ukunciphisa inzalo: kuyikubulala na?
10. Indlela yokuthokoza empilweni
11. Kumele yini bazi ngezivimbela nzalo?
12. Kufanele yini abesimame bagqoke amabhulukwe?
13. Kufanele amadoda asize emsebenzini wasendlini na?
14. Ungangena na umkamfowenu?
15. Ungavuma ukukhethelwa unkosikazi?
16. Uzwana lobani umntanakho?
17. Ukungalingani ngeminyaka emtshadweni
18. Amakhosikazi asebenzayo: uthini ngawo?
19. Ukutshiswa noma ukungcwaba: yiphi indlela?
20. Ingabe amasonto akhonze kakhulu imali na?
1 Uyazithutha yini izindaba?
Amahebezi yinto esthiwo ngabantu kodwa umnyambo wayo weqiniso ube ungekho. Amanye amahlebezi awamabi futhi awaphathani kabi, nokhu kungenzeka abenjalo. Ngesinye isikhathi ayakhohlisana, futhi angatshintsha kalulala abeyingozi.
Kumele sikuqaphele ukusebenza kolimi. Luyisitho esincane kakhulu kodwa ukusetshenziswa kwalo kabi kungaba yingozi enkulu. Anjalo ke amandla alo, angalinganiswa lothi lukamentshisi olungatshisa lonke ihlathi. Kulukhuni kakhulu ukunqoba ulimi, ngakho asikho isidingo sokugcizelela lokho.
Kungenzeka amahebezi abengamanga, andiswa yilowo osuke ekhuluma ngokunganaki ngaleyondlela icala libengelakhe lokuwandisa. Amahlebezi angaba mayelana lamaphutha enziwa ngomunye umuntu, noma ngezinto acatshangelwa zona, kodwa ngitsho lokho okutshiwoyo kuyiqiniso loyo okhulumayo usuke esephutheni futhi usuke ekhombisa ukungabi lothando lokungakhathaleli.
Kokunye kusuke kuyizinto eziyimfihlo kuthi lowo okhulumayo akujabulele ukuziveza kwabanye okungadingekile ukuba bazazi. Kuyamthokozisa ukuveza into ethusayo.Kanti lalowo osuke elalele laye usephutheni. Ngibona kungabantu besifazane, ikakhulu, ababakulenkinga. Lokhu bangakuthathi njengokuthi bayagxekwa, kuyiqiniso elimsulwa.
Amahlebezi ahlala ekhona; uma eseqalile akulula ukuwanqanda. Bathathu abantu abaphatheka kabi ngamahlebezi angamahle:
•Lowo okhulumayo uphenduka umuntu olamanga;
•Lowo okhulunywa ngaye uphatheka kabuhlungu;
•Lowo olalele uyakhohliseka.
Uma ufuna ukudlulisa indaba oyizwe ngomunye umuntu, qiniseka ngokuthi iyiqiniso. Kumele siqale ngokubheka uhlobo lwamahlebezi lawo.
Aqala kanjani? Kulukhuni ukuchaza, kodwa kuvame ukuba kubengukuphawula ngento encane nje, iphindwaphindwa futhi ifakwe lehaba. Umcabango wokuthi into ethile ingahle yenzeke kalula, iphenduka kube sengathi yenzeka ngempela. Ngitsho hlaya lingaphenduka undabuzekwayo uma kukhona olokhu eliphindaphinda futhi ielenza into yeqiniso.
Ezinye izingane zidlala umdlalo wazo lapho zima khona indilinga enye yazo ihlebela enye yazo ihlebele umakhelwane wayo into ethile. Ohletshelwayo naye ahlebele omunye, laye ngokunjalo agcine esenze njalo. Kuye kuthi uma wonke umuntu esehletshelwe, izingane zithokoze kakhulu ukuzwa indatshana leyo seyitshintshatshintsha.
Baningi kithina abakebawudlala lomdlalo. Ngabe sikhona yini isifundo esisithola kuwona? Uma indaba isuka komunye umuntu iya komunye umuntu lakanjani iyantshintsha ngokushesha ingabe isaba yilokhu eqale iyikho. Ngakho ke uma ungazi ukuthi indaba isukephi, kuhle ukuthi uyithathe njengento engasilo iqiniso eliphelele. Uma indaba ikhuluma kabi ngomunye umuntu noma ngolunye uhlanga yithathe ngokucophelela okukhulu. Kufanele wenze njalo noma ngabe lowo muntu ngubani othinthekile.
Akesithi nguwena othintekayo kulawo mahebezi. Kumele sikhumbule ukuthi asibi yilabo bantu esifuna ukuba yibo. Kusobala ukuthi akufanele sinake nomayini ekhulunywayo. Abanengi abenza njalo kuvame ukuba baphatheke kabi emoyeni. Ungakhathazwa yikuthi bathini abanye abantu ngawe. Lawe uma ungakhulumi iqiniso uzobona ukuthi kukaningi utsho izinto ezimbi ngabanye abantu.
Ngaso sonke isikhathi