MINU EMOTSIOONID E-ÕPPIJANA

Brett Böttcher

Lugedes Zembylase (2008) teksti Adult learners´ emotions in online learning tundsin suuresti
äratundmisrõõmu. Naljakas väljend „äratundmisrõõm“, sest kui lahata tegelikult seda e-õppija
tunnet, siis ma ei ütleks, et alati on rõõm.

Enne e-õppega alustamist ei olnud mul mitte mingit ettekujutust, kuidas toimima peaks.
Parasjagu ärevust oli küll tegelikult – kartus, et äkki mul ei tööta need vajalikud toolid, mis
kursuse läbimiseks vaja on. Õnneks on mul töö juures tore IT tugi, kes mind vajadusel aitab,
kuigi see ei käi tema töökohustuste hulka. Ühesõnaga, kindlustunde loob ka see, kui sul on
olemas tugiisik, kes teab IT-st rohkem kui sa ise ja kelle juurde sa saad minna öelda, et
„kuule, mul see punane nupp enam ei vilgu ja ma ei tea, mida teha“... Olgem ausad, ma ei ole
eriline suur sõber tehnikaga, nii nagu enamus naisterahvaid vist, aga siiani olen hakkama
saanud. Põhiline ongi saada üle oma hirmust, et äkki ma lasen arvuti kokku või kui ma nüüd
selle programmi endale tõmban, siis raudselt tuleb mingi viirus kaasa ja kogu mu töö ja vaev
läheb kaduma. Tegelikult ei ole see asi nii hull. Peab säilitama külma närvi ja kaine mõistuse
ning oma hirmudele otsa vaatama.
Positiivne minu puhul (tuleb välja, et paljude täiskasvanud e-õppijate puhul nagu ma tekstist
välja lugesin) on see, et ma saan oma aega ise planeerida. Minu töö iseloom on selline, et
vahel on aega küllaga ning vahel teed ületunde ja ei saagi varem ära lõpetada, sest klient on
kuningas ja tema soovid tuleb täita. Seega sobib mulle e-õpe praegusel hetkel väga hästi. Ma
saan vajadusel kontakti oma kursuse kaaslastega kas telefoni teel, läbi MSN-i või hoopis läbi
Skype´i. Hea on see, et ma olen neid kõiki varem näost-näkku näinud nii et see loob ka
mingisuguse kindlustunde. Ühtlasi, nagu me oleme juba varemgi Twitteri diskussioonis välja
toonud, tekib paras hasart. Ma arvan, et ma vaatan Facebooki ja Twitterit kaks korda päevas.
Kas ma võiks selle hoopis võrdustada entusiasmiga, millest ka tekstis juttu oli?!

Ma leian, et e-õpe on väga hea vaheldus auditoorsele õppetööle ja ma ei kahetse, et selle

kursuse võtsin. Mul on tunne, et kui ma kõik oma emtosioonid siia kirja panen, siis hakkan
lihtsalt kordma teksti, mida lugesime. Seega tõin välja kaks põhilist emotsiooni, mis mind
siiamaani vallanud on –ÄREVUS ja ENTUSIASM.

Allikad:

Zembylas, M. (2008). Adult learners' emotions in online learning. Distance Education, 29,
71-87

Pildid:

http://dailyfreshfoods.com/dream/components/com_mojo/wp-
content/uploads/2008/01/computer_crash_again.jpg

Microsoft Word clip art – joy