Antivormiline kunst

Maakunst
Kehakunst
Kontseptualism

Pent Laineste
12.b
 Ajalooline ülevaade
● Külm sõda (1947-1990)
● Vietnami sõda (1964-1973)
● Teaduse ja tehnika kiire areng
● Hipiliikumine
 Antivormiline kunst
● Tekkis 1960ndate lõpus Ühendriikides
● Kunstiteostes puudus kindel vorm
● Võeti kasutusele kõikvõimalikud materjalid:
rohi, saepuru, liiv, õled, jäätmed jne.
● Tuntumad kunstnikud on Robert Morris, Eva
Hesse, Mario Merz ja Richard Serra
Eva Hesse “Kontingent”
Mario Merz
 Maakunst
● Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses
● Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka
loodusnähtusi
● Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi
● Teosed asusid enamasti kõrvalistes ja inimtühjades
paikades.
● Publikule näidati töid peamiselt ainult fotode ja filmide
kaudu.
● Tähtsamad esindajad: Robert Smithson, Michael
Heizer, Jan Dibbets, Walter De Maria
Robert Smithson “Spiraalne muul”
Richard Long “Ring Andides”
Walter De Maria “Äikeseväli”
 Kehakunst
● Peamiseks väljendusvahendiks on kunstniku
keha.
● Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised
talitlused.
● Kujutatakse inimkeha jälgimist, ohustamist,
piinamist või liikumist.
● Kehakunst sünnib ilma publikuta.
● Kehakunsti teosed on tuntud fotode, filmide ja
kirjelduste kaudu.
Vito Acconci “Varjude mäng”
Bruce Nauman “Autoportree purskkaevuna”
 Kontseptualism
● Kõige olulisem kunstis on idee
● Tähtis on teose sõnastav sisu, vorm on teisejärguline
● Teoste eesmärgiks on laiendada inimese tajusid,
tundeelu ja intellekti.
● Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja
vaimukas.
● Ideid esitati skeemide, jooniste või fotomontaažide
abil.
● Olulisemad kunstnikud on Joseph Kosuth, Sol Lewitt
ja Marcel Duchamp
Joseph Kosuth “Üks ja kolm tooli”
Sol Lewitt “Nelja küljega püramiid”
 Kokkuvõte
● Kunsti piirid laienesid, võeti kasutusele uusi
materjale ja vahendeid
● Teoste eesmärgiks oli pakkuda üllatavaid ja
mõtlemapanevaid elamusi
● Vorm muutus kunstis vähem oluliseks, tähtsam
oli idee.
● Teosed on tihti säilinud vaid fotode või filmidena