•

..

A

JEAN AN OUlLH I

N

T

I

G

o

N

E

ENA

- 2 -

T e gel a sed :

ANTIGONE KREON HAIMCE ISMENE EURYDIKE AMY.

pill

TEADUSTAJA VA LVUR ID KOOR

- 3 -

Neutraalne dekoratsioon. Kolm Uhesarnast ust. Eesriide tousm1sel on kogu tegelaskond laval. Nad vestlevad, koovad,

.

mangivad kaarte. Proloog eraldub neist ja astub ettepoole.

PROLOOG: Niisiis need tegelased seal kannavad teile ette 100 Antlgonest. Antigone on too v«ike kleenuke, kes on

.

maha istunud ega k5nele midagi. Ta vaatab otae enese ette.

Ta m5tleb. M~tleb sellele, et ta muutub nliUd kohe kahnast t~mmust kinnissst tUdrukust, keda perekonnas kesgi t~siselt a1 v3ta, 8kki Antlgoneks ja astub ilksi vastu kogu maal1male, Uksinda vastu oma onule Krson1le, kes on kuningas. Ta m8tleb, et tal tuleb surra, kuigi ta on alles noor ja oleks veel vaga elada tahtnud. Kuid pole midag! parata. Teda hliUtakse Antigoneks ja tal tuleb oma osa lopuni mangida ••• Ja sestsaadlk, kui eesriie on tausnud, tunneb tat kuidas ta peadpooritava klirusega eamaldub oma aest Ismenest, kes lobiseb ning naerab Uhe noormehega, meist k3igist, kes me oleme Upris rahu11kud, meist, kel a1 tule tans 5btul surra.

Noormees. kellega blond, ilus ja onnelik lsmena k~neleb, on Baimon, Kreon1 poeg. Tema on Antigone peigmees. Koik. to'mbab teda lsmene poole: terns kirg tantsu ja mangu vastu, tema onnejanu ja kuulsuseiha, samut! tema meelelisus, sest lsmene on palju kaunim kui Antigone. Ja si1s Uhel Shtul, kus ta tantsis ainult Ismenega, Ohtul, millal Ismane teda oms uue kleidiga pimestas, tabes ta Antigone kusagilt nurgast unistamast nagu praegu, kaed polvede Umber. Ja Haimon palus teda saada tema

- 4--

naiseks. Keegi pole iialgi moistnud, miks Antigone vahimagi imestuseta oma tgsisad sllmed tamale suunas ja tillukese nukra naeratusega "jab" titles. Orkester elustas uut tantsu, lamena naeris Inginal, seal, telste noormeeste keskel, ja n11s11s saab nUUd Haimonlst Antigone mees. Ta e1 tea, et siin maailmas e1 saa iganes eksisteerima Antigone meest ja et Bee vUrstIlk tiitel annab talle ainult ~iguse surra.

Too robustne

bsllijuukseline mees, kes seal oma

'"

paazi

lahedal m5tiskleb, on Kreon. Tema on kuningaa. Ta nagu on kortaus, ta on v8sinud. Tema mangib inimeste juhtimise rasket m~

•

gu. Varem, Oidipuse ajal, kui ta ali ainult eaimene oukondlane,

,..

armastas ta muusikat, nagusaid raamatuid, pikki ringi' uitamisi·

....

Teeba v§ikestes antikvariaatides. Kuid Oidipus ja tema poeg on surnud. Ta loobus oma raamatutest ja harrastustest, kaaris kaised Ules ja asus oma kohale.

Ohtuti on ta vahel vasinud ja kUsib endalt, kea pole asjatu inimesi juhtida. Kas see pole rapane amet, mis tuleka loovutada te1stele, kes on johkramad ••• Ent hommikul kerkivad konkreetsed probleemid, mis nSuavad lahendamist, ja ta touseb rahu11kult nagu

,

tooline pa~va lavel.

Kuduv daam amme karval, kes m~lemad oed tiles kasvatas,

•

on Eury<iike, Kreoni abLkaaaa , Tema koob kogu tragoodia jooksul, kuni saabub tema kord teusts ja surra. Ta on hea, vaarikas ja armastav naina. Kuid mebel pole temast mingit abil. Kreon on aksi. Uksi oma vaikese paaliga, kes on l1iga noor ega suuda tema heaks midagi teha.

Too nooruk seal tagaplaanil, kes mUUrile najatudes uniatab, on teadustaja. See on tema, kes peag1 tuleb teatama Baimon1 sur~selleparast tal polegi b1mu lobiseda ega teistega selt-

...

sida. Tema juba teab •••

- 5 -

Lopuks need kolm punetava naoga meest, kes kaarte mangivad, kilbarad kuklas, on valvurid. Need pole halvad sellid, neil on naised ja lapsed ja omad pisimured nagu igal inimesel, kuld varsti vangistavad nad sUUalused k~ige rahulikumal kombel. Nad l5hnavad kUUslaugu, naha ja punasa veini jarele ja on i1ma igasuguse kujutlusv5imeta. Need on alati sUutud ab1lised, alati rahul iseendaga ja oigusem51stmisega. Praegu on nad kuningliku kohtuaparaadi kasilased, kuni Teeba uus juht, olles nagu kord ja kohus voimule tulnud, kaseb neid arreteerida Kreoni.

Ent nUild, kus te koiki tunnete, voivad nad teile oma 100 ette kanda. See algab hetkest, kus Oidipuse kaks poega~ Eteokles ja Polyneikes, kes pidid Teebat kordamooda kumbki Uhe aasta

val it sems , laksid tUll! ja tapsid teineteise linna mUUride all. Eteokies kui vanem keeldus oma esimese valitsemisaasta l~pul vennale kohta loovutamast. Seitse valismaa vUrsti, keda Polyneikes enda poole ahvatles, purustat1 Teeba seitsme varava eas. NUUd

on linn paastetud ja m~lemad vaenulikud vennad surnud. Ja kuningas Kreon andis kasu, et 511sale Eteoklesele korraldataks~ suurejoonelised matused, aga at Polyneikes kui keIrn, massaja ning bulgus jaetaks ilma pisarate ja peledeta kaarnate ja saakalite hooleks. Kes julgeb talle Ieinatalitusi toimetada, langeb halastamatult surmanuhtluse alIa.

Ajal, kui Proloog k5neleb, on tegelased Ukste1se jarel Iahkunud. Proloog lahkub samuti.

Valgus on laval muutunud. Praegu on hall ning kaame koidik

•

magavas majas.

Antigone avab ukse ja tuleb valjast kikivarvul ja paljajalu sisse, kingad kaes. Ta pUsib viivu liikumatult, et kuulata.

Ilmub amm.

- 6 -

AM!: Kust sa tuled?

ANTIGONE: Jalutamast, amm. llus oli. Ulen1 hall. Praeguoa e1 osks seds kujutledagl - on k51k roosa, kollane, roheline. Nagu postkaart. Tuleb varem ttSusta-, amm, kui tahetakse nB.ha varvideta maailma. (Tahab minna.)

AMM: T5usin, kui alles pime 011, lsksin sinu tuppa vaatama, ka s sa pole magades vaipa maba liikanud, ja ma e1 leidnud sind enam voodist:

ANTIGONE: Aed veel magas. Ma Ullatasin teda, amm. VaatIesin teda, ilma et ta oleks seda aimanudki. Kaunis on aed, kui ta veel inimestele ei matle.

Sa olid vsIja Iainud. Ma jooksin tagaukse juurde,

mille sa olid lahti ja.tnud.

ANTIGONE:

Valjad olid kastest niisked ja nad ootasid. Koik

ootas. Mu sammud tegid maanteel larmi, ja see hairis mind, kuna

,

ma teadsin vaga bast1, et see ai olnud mina, keda oodati. S11s vStsin ma sandaal1d jalast ja ~ndisin limbruskonnas ringi, 11ma et mind oleks margatud •••

SuI tuleb jalgu pesta, enne ku1 sa uuest! voodisse

baidad.

ANTIGONE: Me. ei beida tana hommikul enam puhkama ,

AMM: Kell neli1 Kell e1 eleg1 veel ne111 Ma t5usin,

et vaadata, kas ta pole tekki maba lUkanud. Leidsin tema veodi kUlmana ja tUhjana.

ANTIGONE: Kui igal homm1ku1 nSnda vara tousta, kas siis oleks slati nii meeldiv valjuda esimese tlitarlapsena? Mis s~ arvad, amm?

AMM: 03se1: Oli ju alles pime: Ja sina tahad mind uskuma

panna, et sa kais1d jalutamas, sina valelikl

Rust sa tuled?

- 7 -

ANTIGONE (kummalise naeratusega): See on tosi, et 011 alles 00. Ja vBljas e1 leidunud peale minu kedagi, kes oleks m~elnud, et on hommik. See on kummaline, amm. Uskusin tana

.

esimesena paeva saabumisse.

AMM.! Ara mulle puhu! Seda laulu ma tunnen! Minagi olin kord tUtarlaps. Mitte nil tasane kui sina, aga mitte ka ni1 kangekaelne. Kust sa tuled, paba laps?

ANTIGONE (akki tosinedes): Ei. Ma pole paha. AMMl Sa kaisid kohtamas? Ara salga!

ANTIGONE (vaikselt):

AMM: SuI on kallim?

-

Jab, ma kaisin kohtamas.

ANTIGONE (parast vaikimist kummaliselt): Jab, amm, jah.

Mul on kallim. Vaeseke.

AMM (pahvatades):

Kena killl: On see'alles lugu! Ise

oled sa kuningatUtar. Nae vaeva, nee aga vaeva naid kasvatades! Nad on kOik Uhesugused. Sina pole siiski ssarane nagu teised, sa

ei muki end

kogu aeg peegli ees, e1 varvi huuli, e1 pUUa tahele-

panu aratada. Kui mitu korda Utlesin ma endale: "Mu jumal, see vaike pole sugugi koketne. Kannab alati sama klelti ja on lohakalt kammitud. Noormehed naevad ainult Ismanet tema kSrvarongaste ja lintidega, aga viiike jiiab minule kae.La , tt Noh , naed, sa olod samasugune kui 6U ode, balvemgi veel - silmakirjalik! Kes ta on? lkki moni petts, mis? Noormees, kellest sa ei voi oma perekonnale oelda: "Vaat, tema on, keda ma armastan ja kellega ma abiellun.n On see nii, kas on? Vasta omet1, sa kehkleja!

ANTIGONE (veelgi n8htamatult naeratades): Jah, amm.

AMM: Ta Utleb "jab"! Oh halastusl Sain su enda hoole alIa

--;U~L.d:"t)U~

paris 1~~a; ~asin su vaesele emale, et kasvatan sinust

korraliku tUtarlapse, ja nUUd: Aga nonda see ei labe, mu kallis.

Mina olen sinu amm, ja sina pead mind vanaks lollpeaks. Hasti:,

- 8 -

Sinu onu, su onu Kreon saab kaik teada! Tootan seda Bulle.

ANTIGONE (jarsku veid! vasinul-t): Jah, amm, mu onu Kreon saab teada. Jata mind nUUd rahule.

!MM: KUll sa naed, mida ta Utleb, kuuldes, at sa oosel ringi kolad. Ja Haimon, sinu peigmees? Sa oled ju temaga kiblatud. Oled kiblatud ja toused kell neli voodist, et joosta kobtama kellegi teisega. Ja sihuke Utleb, et jaetagu teda rahule, ta tahab, et talle midag! e1 oeldaks. Tead sa, mida ma peaksin tegema? Sind nabutama nagu si1s, kui sa vfiike olid.

ANTIG0N.m: Ammeke, sa e1 peaks mitte nonda karjuma. Sa e1

.

tob! tana olle. vEiga tige.

!MM: Mitte karjuma! Ma a1 tobi siis isegi karjuda! Mina, kes ma BU emale t5'otasin.- •• Mida ta mulle Utleks, kul ta siin oleks? "Vana lollpea, jab, vana lollakas, kes a1 osanud mu vEiikest puhtana hoida. Alati karjuda, alati ketikoerana valvats, teda kangastesse mahkida, et ta e1 kUlmetaks, voi teda kogel-mogeliga nuumata, et ta tugevaks kasvaks, - kuid mell neli bommikul sa magad, vana juhm, sina magad, kes sa ei tohi silmagi sulgeda, ja sa lased tal plehku panna, unekott, ja kul sa viimaks tuled, on voodi jahtunud:" Vaat mida mulle Utleb sinu ema seal iileval, kul ma kord siIUla saan, ja mul hakkaks habi, surmavalt habi, kui ma poleks juba surnud, ja rna e1 voiks muud kui pead langetades vastata: "Madam J~aste, see on tosi. It

ANTIGONE: El, amm. Ara enam nuta. Sa void emale julgesti nakku vaadata, kui sa temaga kohtud. Ja tema Utleb Bulle:

"Tare, ammeke, tanan sind vaikese Antigone eest. Saa boolitsesid tema east hasti." Tema teab, miks ma tana hommikul vfiljusin.

AMM: Sa polegi armunud?

ANT IGONE : Ei. aameke ,

!MMl Sa naerad mu Ule, eks? Sa naed, ma olen vega vana.

- 9-

Oma vastikule iseloomule vaatamata olid sa mu lemmik. Sinu

~de on palju leebem, aga mulle tundub, at sina armastad mind rohkem. Kui sa mind armastQd, siis Sa k3neleksid mulle tatt. Miks oli su ase kU~, kui ma tulin sind katma?

ANTIG~: Palun, ara nuts enam, ammeke. (Embab teda.) Aitab jUba, mu vans bea punane 5un. Sa ju tead, kuidas rna su palgeid boorusin, et need saraksid. Mu vana kortsus oun. Ara lase selliste rumaluste parast oma pisaraid ilmaaegu voolata koigisse nease vaikestesse kurdudesse. Ma olen puhas, mul pole teist kallimat peale oma peigmehe Haimoni, vannun sulle seda. Vain sulle isegi vanduda, kui sa soovid, et mul e1 Saa iialgi olema teist kallimat ••• Saasta oma pisaraid, Suasta oma p1saraid, voib-olla laheb sul neid veel vaja, ammeke. Kui sa nonda nutad, muutun ma unasti vaikseks ••• See aga ai sobi, et ma oleksin tans hommikul viiike.

ISMENE (tuleb):

Sa oled juba Uleval? Kijisin sinu toas.

ANTIGONE: Jab, ma olen juba Uleval.

Niisiis m5lemad: Olete te m31emad hulluks 1~1nud,

et tousete enne teenijaid? Teie arvate, et on hea hommikul ilma soomata Uleval olla, et see sobib printsessidele? Te pole isegi riides. KUIl te ngete, et teete mUlle veel halba.

ANTIGONE:

Jata meid kabekesi, amm. Kinnitan sulle, at

meil pole kUlm, on jUbs suvi. Mine, keeda meile kohvi. (Votab jarsku vasides istet.) Jooksin meeleldi veidi kohvi, kui sa nii lahke oled, ammeke. See kosutaks mind.

AMM: Mu tuvike! TUbi koht paneb sul pea pooritama ja mina seisan siin nagu idioot, selle aeemel, et pakkuda sulle midagi sooja. (Labkub kahku.)

ISMENE:

DIed sa haige?

ANTIGONE: Pole viga. Pisut vasinud. (Naeratab.) See on

sellest, et tousin n""

1.1. vara.

- 10-

ISMENE : Mina ei maganud samu ti.

ANTIGONE (veelgi naeratades): On vaja, et sina magaksid.

Muidu DIed homme vBhem ilus.

ISMENE : Sa ara p ilka.

ANTIGONE: Ma e1 pilka. See rahustab mind tana hommlkul,

ec sa ilus DIed. Vaiksena olin rna vaga onnetu, kud, sa maletad. MaEirisin sind poriga, toppisin sulle ussikesi poue. Kord sidusin au PUll kUIge ja 15ikasin su juukaed are, sinu ilusad juuksed. (Kallistab ramena juukseid.) Kui kerge vaib nende pead umbritsevate kaunite, siledate ja hasti kammitud juuste juures 011a mitte lollustele moelda:

ISMENE ( Eikki): Miks sa k~neled k~valistest aSjadest? ANTIGONE (leebelt, liha tema juukseid s11itades): Me ei kBhele

korva1istest aSjadest •••

ISMENE: Tead sa, ma motlesin hoolega jEirele, Antigona ANTIGONE: Jab.

ISMh~E: M3tlesin kogu 00. Sa oled bull. ANTIGONE: Jab.

ISMENE: Me e1 tohi seda.

ANTIGONE (vahese vaik1mise jarel tasase haalega):

Misparast?

ISMENE: Meil tuleks siis surra.

ANT IGONE : Kind lasti • 19a Uhe 1 on oma osa. Tama peab me id

surma saatma. ja meie peame minema oma venda matma. See on ette maaratud. Mida meie v01me sinna parata?

ISMENE: Ma ei taba surra.

ANTIGONE (vaikselt): Mina samut! e1 sooviks surra. ISMENE: Kuula, ma m5tlesin kogu 00 p8hjalikult jKrele.

Mina olen vanem. Ml5'tlen robkem ku1 sina. 81na teed, mis sulle para-

jasti pabe tuleb. ja siis osutub see lolluseks. Mina olen tasa-

- 11-

kaalukam. Ma motlen jKre1e.

ANTIGONE: Leidub olukordi, kus ei tohi 1iiga palju m3telda. ISMENE: Biiski, Antigone. Algul on see hirmus, teadagi, ja minulgi on oma vennast kabju, kuid rna moistan natuke ka mele

onu.

ANTIGONE:

Mine a1 taba natuke mBista.

ISMENE: Tema on kuningas, tems peab eeskuju andma. ANTIGONE: Mine. aga e1 ole kuningas. Pole vaja, et mina easkuju annaksin ••• Kangekaelne ja halb vaika Antigone, vastik elukae, teeb rois talle piihe tuleb, ja siis pannakse ta nurka voi monda urkasse. Ja see on talle paras. Temal tarvitseb ainult sona kuulda!

ISMENE:

Jiita! Jata! ••• Su kulmud tombuvad kortsu, su

pilk suundub otse ette ja sa tormad kedagi kuulmata edasi. Kuula ornati mind. Mul oli palju sagedamini olgus kui sinul.

AWCIGONE: Ma a1 tahagi i5'igust saada. ISMENE: Piitia sils vabemalt aru saada!

ANTIGONE: Aru saada ••• Ireil k5'igil pole muud sana suus

kui see, sellest peale, kui ma paris tilluke olin. Tuleb aru saada, et ei tohi liigutada vett, iluaat voolavat ja jahedat vett, kuna see teab porandakivid marjako. ei tohi puudutada mulda, kuna see maarib r~ivaid. Tuleb aru saada, et ai tohi kSike korraga ara sUila, et ei tohi kaike taskus leiduvat.:.inda vastu juhtuvale kerjusele, ei toh1 tuulega vS1du joosta, kuna voib maha kukkuda, ei tohi kuuma nahaga juua ja ei tohi supelda, kui on vaga vara vol liiga h llj a, -Lga tab es mi tte s iis, kui bimu on! Aru saada. Ala ti uru saada! Mina aga ei tabs aru saada. Sean aru sils, kui ma

vana olen. (Lopetab vaiksemalt.) Kul vanaks jaan. Mitte praegu.

- 12 -

ISMENE:

Tema on meist palju tugevam, Antigone. Tema on

kuningas. Ja linnas m3tlevad k~k nahda nagu terna. Neid on meie Umber tuhandeid ning tuhandeid, kes karjuvad Teeba tanavatel.

ANTIGONE: Ma e1 kuula sind.

ISMENE: Nad vilistavad meid valja. Meie jarele haaravad tuhanded kaed, tuhanded loustad oma Uhesuguse pi1guga. Nad sUlitavad meile nakku. Ja meid veetakse karuga hukkamispaigale nende viha, nende haiau ja nende naeru saatel. Ja seal seisaksid valvurid oma idiootsete peadega, roie kitsaste kaeluste tottu punatavad, OIDa puhtakspestud tontsakate katega, oma harjasilmadega. Jaab tunne, et void ainult karjuda, katsudes neila selgeks teba, et nad on nagu orjad, kes teevad kohusetruult koike, mida neid kastakse, kUsimata, kas see on hea voi balb ••• Ja kannatu-

sed ••• Meil tuleks kannatada. tunda, kuidas valu tugevneb ja haripunktini jouab, nii et seda pole en8m voimalik taluda; oleks vaja. et see taltuks, kuid see tugevneb jarjest, otsekui labil~ikav

karje ••• Do! Me ai suuda seda. ei suuda •••

Antigone:

•

Kui hasti sa koik oled la~i rnoelnud!

ISMENE: Kogu 00. Aga sina?

ANTIGONE: Mina muidugi ka ,

ISMENE: Sa ju tead, et ma pole kuigi julge.

ANTIGONE (vaikselt): (Tekib vaikus.)

ISMENE (viimaks akki): Kas sina ei taba enam elada?

Mina samuti mitte. Kuid mis parata?

ANTIGONE (pomiseb):

Ei taba elada ••• (Ja vealgi vaikse-

malt, kui see on voimalik.) Kes t5Useb hommikul esimesena ainult selleks, et tunda jabedat abku paljal ihul? Kes heidab vas1musest norkevana ko1ge viimasena pubkama, at aga veel nautida raasukest Bod? Kes nutt1s juba tillukesena, moeldes, et aasal leidub

- 13 -

nii palju vaikseid putukaid ja rohuliblesid, mida kO'ik.i pole voimalik koguda?

ISMENE (akilise tundesoostuga tema poole): Mu vaike ~eke •••

.ANTIGONE (hUUab end s1rgu ajades):

Ah e1! Jata mind:

Ara hell ita mind: Praegu pole aega Uheskoos haliseda. Sa Utlesid, at oled koik hasti jarele moelnud? Sa kardad, et kogu maratsev linn touseb meie vastu, kardad valu ja surmahirmu?

, . ,

ISMENE (pead langetades): Jab •••

ANTIGONE: Jsagu siis Bulle need ettekaanded.

ISMf1'NE

(soostab tema poole): Antigone: Ma anun sindl

Meestel sob1b uskuda ideedesse ja surra nende eest. Sina oled tUtar-

laps!

ANTIGONE (kokkup1gistatud hammaste vahelt): Jab, tUtarlaps.

Kas ma pole selle Ule kUllalt nutnud, at olen tUtarlapsl

ISJtdENE:

Su ann se1sab sinu ees ja suI pole vaja muud kui

seda haarata. SuI on peigmees, sa oled noor ja ilus ••• ANTIGONE (tumedalt): Ei, ma pole 1lus.

ISMENE: Mitte nil ilus kui meie, vaid teisit1. Sa tead vaga hast1, et valjas poorduvad uulltsapoisid sinu pKrast ring1, vaiksed tUdrukud vahivad Bulle tummalt jKrele ega saa s1nult pilku lahti, enne kuf, sa oled tElnavanurga taba kadunud.

ANTIGONE (vaevumKrgatava naeratusega): Uul1tsapoisid, v§ik-

sed tUdrukud •••

ISMENE

(mone aja pElr~st): Age Haimon, Antigone?

ANTIGONE (kindlalt):

Konelen kobe k~ige5t Haimonile, teen

temaga kohe 15pu.

ISMENE:

Sa oled hull.

ANTIGONE: Sa oled mulle alati ja ko1ge puhul oelnud. et olen hull, juba maast-madalast. Mine puhkama, Ismene ••• Nagu naed,

koidab paev, ja praagu a1 suudaks rna igatahes midagi teha. Mu

- 14 -

surnud veli on nUUd valvuritest Umbritsetud, otsekUi oleks tal onnestunud kuningaks saada. Iieida puhkana , DIed v6simusest paris kahvatu.

ISMENE: Ja sina ise?

ANTIGONE: Mul e1 tule und ••• Aga ma tootan sulle. et rna

ei liigu siit enne sinu arkamist. Amm laks mulle sUUa tooma. Mine VUUd magama. Paike alles tauseb. Su ~~ silmad on paris uni-

sed. Mine •••

ISMENE: Mul onnestus sind veenda , eks? Ma veensin sind? Sa lubad endaga selle lile veel konelda?

ANTIGONE (veidi vHsinult): Me luben sind endaga kOhelda, jah. Luban teid koiki endaga k~elda ••• Mine nUUd magama, ma palun sind. Muidu oled tana vahem ilus. (Ta jalgib oe lahkumist viiikese kurva naeratusega ja laskub siis akki vasinult istmele.) Vaene

Ismene! •••

AMM (tuleb): Sah, siin on sulle kuuma kohvi ja v~ileibu,

mu tuvike.

c· .. · •

000.

ANTIGONE: Mul pole isu, amm.

AW~: Ma ise rostisin need sulle ja meerisin void peale, nagu sa armastad.

ANTIGONE:

Sa DIed kena, ammeke. Ma ainult joon natuke.

AMM: On su L balb?

ANTIGONE:

Mitte sugugi, ammeke. Aga mahi mind millessegi

sooja nagu siis. kui rna baige olin ••• Ammeke, sina said palavikust jagu, ammeke, sa olid tugevam kui painavad unenaod. tugevam kui kapilt seinale langev vari, mis irvitas ja aeg-ajalt muutus. tugevam kul tuhanded putukad. kes oises vaikuses midagi narisid, tugevam kul 00 ise oms metsiku ulgumisega, mida teised ei kuuIe; ammeke, sa DIed surmastki tugevam. Ulata mUlle oma kesi. nagu

seisaksid sa mu voodi aares.

- 15 -

!MM: Mis suI on. mu vaike tuvike?

ANTIGONE: Ei midagi, amm. Olen ainult jalle liiga vaike koige selle jaoks. Kuid ainult sina oled see. kes tohlb seda teada.

AMM: Mille jaoks liiga vaike, mu tihanc?

ANTIGONE: Ah. niisama. amm. Pealegi oled sa nUlid siin.

Hoian sinu head karedat katt, mis sIsti kaitseb koige eest, rna tean seda. Voib-olla suudab ta mind veel kord paasta. Sa oled nii

tugev. arnm.

!MMl Mida sa soovid, at rna sinu heaks tee~sin. mu turtel-

tuvi?

ANTIGONE: Ei midagi, ammeke. Et ainult BU kasi mu posel puhkaks. (PUsib betke suletud silmadega.) Naed. ma ai karda enam. Ei karda enam oelat inimsoojat ega kurja Kolumatsi. kes mooda minnes lapsi kaasB viib ••• (Paus, mille jarel ta jatkab teiael toonil.) Ammeke. sa tead mu koera Lulud •••

AMM..:. Jab.

ANTIGONE: Luba mu11e, at sa temaga EDam iialgi a1 taple. AMM: Juhm loom. kes oma kappadaga ~1k Mra maaribl Ta

a1 tohi mBjja tulIa!

AN'rIGONE: Isegi kui ta koik ara maarib. Luba mu l.Le , amm. AW: Nii at pean teda laskma kaike nahka panna ilma sonagi

1ausumata?

ANTIGONE: Jab, ammeke ,

AWH: Ah, see laheb pisut 111ale.

ANTIGONE: Ole nii kana, ammeke. Sa ju armastad mu haad suure peaga Lulud samuti. Ja hinge p5.hjas armastad sa ka pubastamist. Sa oleksid vaga ~nnetu, kui k5ik pUsiks alati puhtana. Nii me palun sind: ara temaga torelel

AMM.! Aga kui ta mu vaibale piss1b?

- 16 -

ANTIGONE:

Toots mulle, at sa temaga isegi siis mitte

ei t3rele. Ma palun seda sinult, palun, ammeke.

A!Ml Sa kasutad oma ornusi minu vastu. Nob, bast!. Nob, basti. PUllan mitte midagi BeIda. Sa teed minust vana eesli.

ANTIGONE:

Ja siis luba mulle veel, et sa temaga k3neled,

temaga tihti koneled.

!MM (Blgu kehitades): On seda enne nahtud? Loomaga kaneldal ANTIGONE: Mitte kui loomaga. Nagu paris inimesega, nagu

sa kuulsid mind temaga raakivat.

AMM: Ob ei! Minu eas veel 10111 mangida! Miks sa uldse tahad, at kogu maja ktneleks toIle koeraga nagu sina?

ANTIGONE (vaikselt): Kui mina Ubel vBi teisel pBbjusel e1 saa enam temaga kb"helda •••

AMM (kes teda 461 malsta): Ei saa enam konelda, mitte enam konelda? Misparast?

ANTIGONE (poBrab veidi pead ja lisab siis karmi haalega):

Ja kui ta siis vaga kurb on, kui ta vaga ootab - nina ukse poole, nagu siis, kui ma olen valja lsinud - t voib-olla on siis parem lasts tema tappa kui at ta kasi halvasti kaiks.

AMM: Lasta tappa, mu ksllls? Tappa sinu koer? Sa oled tana hommikul arust ara!

ANTIGONE; Ei ammeke.

HAIMON (tuleb).

ANTIGONE:

Seal ongi Haimon. Jata meid kahekesi, amm. Ja

ara unusts, mida sa mulle tootasid.

AMM (LAHKUB).

-

ANTIGONE

(jookseb Haimonile vastu). Andesta mulle, Raimon,

,...,

meie eiletb~tune vaidlus ja Uldse kBik. See olin mina, kes eksis •

.__,

Ma palun sind mull~ndestada.

HAIMON :

Sa tead vaga hasti, et andestasin Bulle, kui vae

- 17 -

valt uks sinu jarel sulgus. Sinu ISbn pUsis veel seal, ja jUba rna andestasin sulle. (Hoiab teda oma embuses, naeratab ja vaatleb teda.) Kellelt Sa seda 13hnaoli nappasld?

ANTIGONE: Ismenelt.

HAIMON: Aga huultevarvi, puudri, kauni kleidi? ANTIGONE: Samuti temalt.

HArMON: Ja kelle auks sa eile end Uii kauniks ehttisld? ANTIGONE: Utlen seda sulle. (Liibub tugevasti tema vastu.)

00, mu kallis, kui rumal ma olin! Rikkusin kogu 5htu. Ilusa obtu.

HAIMON: Maile jaab veel teisi 6htuid, Antigone. ANTIGONE: Voib-olla mitte.

HAIMON: Ja samuti muid naaklemisi. Onn on tais tlilitsemist. ANTIGONE: crnn, seda killl ••• KuuIa, Haimon:

HAIMON: Jab.

ANTIGONE: Ara tana hommikul naerata. Ole t3sine. HAIMON: Olen t3sine.

AWfIGONE: Ja emba mind. Tugevamini kui sa mind senini emba-

sid. Et kogu BU joud minuBse siseneks.

HAIMON: Vaat nii. K5igest jSust.

ANTIGONE (on lambumas): Nii on hea. (Nad pUsivad hetkejt s~agi lausumata. siis k6neleb Antigone vaikselt:) KuuIa. Haimon.

HArMON: Jab.

ANTIGONE: Tehan sulle tijua hommikul Belda ••• Poeg, kes maile vSiks sUndida •••

HAIMON: Jab.

ANTIGONE: Sa tead, et Buudaksin teda kaitsta koigi vastu. HAIMON: Jah, Antigone.

~ IMON.; ..Jahr-lmt:i gene.

ANTIGONE: 00, ma kallistaksin teda nii tugevasti, et ta iialgi e1 kardaks. vannun sulle seda. Ei Zhtut. mis saabub, ei

liikumatu paikese leitsakut, ei varje ••• Meie vaike pOiss, Haimon'

•

- 18 -

Ema oleks tal vaikest kasvu ja halvasti kammitud, aga ustavam kui k5ik teised emad maailmas oma lopsakate rindade ja laiade p811edega. Sa usud seda, eks?

•

HArMON: Jab, mu armas ,

ANTIGONE: Ja sa usud samuti, et oleksin sulle ~eline

naine?

HAlMON (teds emmates): Mul on t3eline naine.

ANTIGONE (hUuab akk1 tema vastu liibudes): Oo! Sa siis

armastasid mind, Haimon, armastasid mind sel 8htul, oled sa paris kindel?

fUIMON (teda ornalt ootsutades): Millisel 5htul?

ANTIGONE: Oled sa paris kindel, et kui sa sellel ballil tulid mind mu nurgast otslma, et sa s11s valisid oige tUtarlapse? Oled sa kindel, et sa pole seda parast iialgi kahetsenud, kordagi oma sudame p~hjas moelnud, et sa oleksid pidanud valima Ismene?

HAIMON: Idioot!

ANTIGONE: Sa armastad mind, eks? Armastad mind nagu naist?

Sinu kaed, mis mind hoiavad, e1 valeta? Su auured kaed, mis lebavad mu seljal, e1 peta, e1 peta ka BU keba soe lohn, e1 see suur uBaldus, mida rna tunnen, kui aaetan oma pea su rinnale?

1:!ADlON: Jab, Antigone, armastan sind kui naist. ANTIGONE: Olen tommu ja kahn. Ismene on roosa ja kuldne nagu puuvili.

HAIMON (pomiseb): Antigone •••

ANTIGONE: 001 Olen babl parast Uleni punane. Kuid on vaja, et rna seda tans hommlkul teaksin. Ma anun sind, utle mulle t3tt. Kui ~tled sellele, mida ma sulle tahendan, kas on sils nii, et

tunned endas avane.at midagl?

HAIMON: Jab, Antigone.

nagu kuristlkku, otsekui sureks sinus

- 19 -

ANTIGONE (ohkab vKhe aja parast): Mina tunnen seda nonds.

Ja tahtsin Bulle BeIda, et ma oleksin vijga uhke, 011es sinu naine, paris sinu oma, kellele sa asetaksid ~htul 1stet v5ttes pikemalt m5tlemata oma kae, otsekui esemele, Mis kuulub sulle. (Ta on temast eemaldunud ja votab teiae tooni.) Vaat nUUd Utlen ma Bulle veel kaks aaja. Ja kui olen need oelnud, siis on vaja, et sa lahkuksid minult midagi kUsimata. Isegi kui need paistavad sulle kummalistena voi valmistavad sulle valu. Vannu seda mullet

HArMON: Mida Sa mulle veel Utelda tahad?

ANTIGONE: Vannu mulle enne, et sa Iahkud ilma mulle midagi lausumata. Isegi minule vaatamata. Kui sa mind armastad, siis t50ta mulle. (Ta vaatleb Haimoni oma valulise, vapustatud naoilmega.) Sa naed, kuidas rna sinult anun: vannu seda mulle, ole nii hea, Haimonl ••• See on viimne narrus, mida suI tuleb mulle andestada.

HAIMON

(vahe aja parast): Vannun seda sulle.

ANTIGONE: Tanan. Vaat nii. Koigepealt eilse kohta. Sa klisisid minult asja, miks ma tulin rsmene kleid1s, selle parfUUmiga ja punaga huultel? Ma olin rumal. Ma e1 olnud kuigi kindel, kas sa mind toesti tahad, ja ma tegin koik selleks, at sarnaneda teistele tUtarlastele, et slititada sinus minu vastu kirge.

HAIMON: 011 see selleks?

ANTIGONE: Jab. Aga sina naersid ja me tUlitsesime, ja minu balb iseloom oli ~igest tugevam, ma pogenesin ••• (Ta lisab vaiksemalt.) Aga mina tulin eile 8htul sinu juurde selleks, et

sa mind v5taksid, et rna oleksin enne sinu naine. (Haimon astub sammu tagasi ja uahab raakida, Antigone hUllab:) Sa vandusid mulle, et sa minult ei kUai, misparast. Sa vandusid mulle, Haimon! (Ta koneleb veelgi vaiksemalt ja alandlikult.) Ma anun sind •••

(Ja ta lisab korvale poordudes karmilt:) Muide, rna Utlen sulle

- 20 -

seda. Ibkasin koigele vaabemaua olla sinu naine, kuna rna sind vaga armastan ja - 00, mu armsaim, pean Bulle haiget tegema, andesta! - knna rna iialgi e1 saa sinuga abielluda. (Haimon

jiiEib Ullatusest ·tummaks, Antigone jookseb alma juurde ja hUUab:) Haimon, sa vandusid mulle! Mine! Mine kohe , midagi Ut;lemata! Kui sa k3neled, kui astud ainsa sammu minu poole, hlippan rna almast a l La , Vannun seda sulle, Haimon! Vannun seda sulle vaikese poja pea juures, toIle vtiikese pOisi, keda me omasime unelmais ja keda rna iialgi e1 sllnnita. Lahku nUlld, lahku ruttu! Kuuled homme kolk. Saad kohe koik teada. (Ta lopetab sellise meeleheitega, et Haimon kuulab sona ja eemaldub.) Ole

nii kena ja mine, Haimon! See on koik, roida sa minu heaks void teha, !rui sa mind ar-naabad , (Haimon lahkub. Antieone pUsib liikumatult, seljaga saali poole, siis suleb ta akna ja istub vaiksele istmele lava keskel. Ta raagib vaikoelt, otsekui kummaliselt rahunenuna.) Niisiis on Haimoniga l8'pp, Antigone.

ISMENE (on sisse tulnud, hUUab): 'Antigone ••• Aa, sa oled

siin!

ANTIGONE

(liikumatult): Jah, ma olen siin.

ISMENE: Mul ai tula und , Kardan, et s~ liihed ja pUUed teda maha matta, kuigi on jvba valge. Antigone, mu vaike oeke, me oleme kOik sinu Umber - Haimon, amm ja mine ja Lulu, sinu koer ••• Meie armastame sind ja me elama, meil on vajadus sinu j~rele. Polyneikes on surnud ja tema e1 armasta sind enam. Ta oli meile alati vooras, oli halb vend. Unuata ta, Antigone, nagu meie tema unustasime.

Lase tema ~Ungel varjul igavesti ekselda matmatult, kuna see on Kreoni kask. Are pUUa seda, Mis on Ule sinu jou. Sa olid alati vapper, kuid sa oled vaga vaike, Antigone. Jaa meie juurde, ara

mine tana oosel sinna alIa, rna anun sind.

- 21 -

ANTIGONE (on tousnud kummalise vaikese naeratusega huultel, sammub ukse poole ja lausub Hivel"!:; vaikselt): See on

jUba hilja. Tana hommikul, kUi sa mind kohtasid, tulin ma sealt. CTa lahkub. lsmene jargneb talle karjatades.)

lSMENE: Antigone!

Vaevalt on Iamene lahkunud, kui teisest uksest astub oma paa~i saatel sisse Kreon.

KREON: Keegi valvur, titled sa? Uks neid, kes laipa valvasid? Las ta tuleb siase.

Valvur astub sisse. See on johkard. Hetkel on ta hirmust

kaame.

VALVUR (valveseisangut v8ttes): Valvur Joonas teisest kompaniist.

KREON: Mida sa soovid?

VALVUR: Vaadake. juht. Heitsime liisku, et teada saada, kes peab tulema. Ja liisk langes minule. Niisiis, juht. Ma tulen, kuba me arvasime, at on paremf kui liks aaja selgitab. Pealagi ai tohi me k5ik kolmekesi postl1t lahkuda. Seiaame kolmekesi laiba juures valvel, juht.

KREON: Mida on su l, mulle aelda?

VALVUR: Olema kolmekesi. jubt. Ma pole ilksi. Minuga on veel Durand ja esimese jargu valvur Boudusse.

KREON: Miks el tulnud too esimese jargu valvur?

VALVUR: Just nil, juht. Mina Utlesin seda kohe. See on esimene jerk, kea peab minema. Kui muid Ulemaid pole, siis on see esimene jerk, kes peab vastutust kandma. Aga teised titlesid nei" ja soovisid liisku beita. Kas kasite minna otsima esimest jarku, juht?

KREON:

Ei. K5nele sina, kui sa kord siin oled.

~ 2.2 -

VALVUR: Teenin juba seitsmeteistkUmnendat aastat. Teenistusse astusin vabatahtlikult, oman aumarki ja kaht k1itust. 3e1-

san heas kirjas, juht. Olen alati valmis. Mulle pole kaskimist vajagi. Minu Ulemad Utlevad ikka: ttJoonas6 puhul on k8ik korras.1t KREON: Gee on hea. Konele. Mida sa kardad?

VALVUR: Maarustiku jargi oleks seda pidanud tegema esimene jark. Mind esitati esimese jiirgu jaoks, kuid ma pole veel edutatUde Mind pidi edutatama juunis.

KREON: Kas sa 16Puks omet1 raagid? Kui midagi juhtus, vastutate kaik kolmekesi. Ara otai enam ettekaandeid.

VALVUR: Noh, hEist1, juht;: see laip ••• Valvasime kogu aeg.

Asusime valvesse kell kaks oose1, kui oli koige pimedam. Teie ju teate, jubt, kuidas s11s on, kui 00 bakkab loppema. Nagu tina oleks silmade vabel, loug vajub rinnale, ja siis kaik need

. , .

boljuvad varjud ja koidueelne udu ••• Ah, nad valisid oma aja

hiisti!

Aga meie seisime postil, raakis1me ja tammusime jalalt

jalale ••• Me e1 maganud, juht, voin seda teile vandega kinnitada,

et Ukski meist kolmest e1 tukkunud!

Paalegl kus nii kUlm 011 •••

Akki heitsin rna pilgu laibale ••• Ta lamas kahe sammu kaugusel, aga rna vaatasin teda siiski aeg-ajalt. Olen kord sa.arane, jubt, olen piinlikult boolas. Selleparast mu Ulemused Utlevadki:

"Joonase pubul ••• " (Kreoni kiieliigutus peatab teda, ta bUUab jiirsku:

See olin mina, kes nagi seda esimesena, juht. Teised kinnitavad

seda teile, et mina andsin esimesena hairet.

KREON: Hairet? Miks?

VALVUR: Vaadake, juht, laip ••• Keegi oli ta mullaga katnud.

Ob, mitte palju. Neil a1 jatkunud selleks aega, kuna seisime sealsamas k~rval. Ainult natuke mulda ••• Kuid kUllalt selleks, et varjata teda raisakullide eest.

- 23 -

KliEON (astub talle lahemale): DIed sa kindel, et seda kokku e1 kraapinud moni loom?

VALVUR: Ei, juht. Me algul ka lootsime seda. Kuld mulda oli tamale visatud kommete kohaselt. N~nda talitas keegi, kes teadis, mida ta teg1.

KREON: Kes seda julges? Kes oli kUllalt poorane, et trot-

sida minu kasku? Leidsid sa jalgi?

VALVUR: Mi(.te mingeld, juht. Peale tibe, mis on kergem kui linnu jalg. Parastpoole leidis valvur Durand edaa1 otaides eemalt Uhe labida. lapse mangulabida, mis oli vana ja Uleni roostes. Motlesime, et vahest vois selle tUk1ga hakkama saada moni laps. Esimese jargu valvur pani labida juurdluse jaoks korvale.

KREON: (m8ttesse jaades): Laps ••• Purustatud opositsioon,

kes salaja koikjal edaai urgitseb, Polyneikese sabrad, kelle kuld on Teebas blokeeritud; kUlislaugust lebkavad rabvajuhid, kes on akk1 vlirstidega 1i1tu astunud, ja preestrid, kes pUUavad sogases vees kalu pUUda ••• MOni lapsl Nende meelest vais see olla Upris liigutav. Ma nEien seda nende last seal oma palgatud morvari lSustaga ja vaikese labidaga, mis on kuue all hoolega paberisse mEihitud. Rui nad va.hemalt last oma fraasidega e1 p1mestanud ••• Hindamatu sliutus nende partei jaoks. Kahvatu vaike pOisike,

kes sUlitab sodurite pUssidele. Kallihinnaline va.rske veri mu katel, kahekordne koorem. (Astub valvuri juurde.) Kuid vahest leidub neil kaasosalisi isegi minu valvurite hulgas. Kuule, sina •••

VALVUR: Juht, on tehtud kaik, mida vaja 011! Durand iatuB pool tundi, kuna temal on jalad baiged, kuid mina pUsisin kogu aeg jalul, juht. Esimese jargu valvur t5endab seda te11e.

KREON: Kellele teie sellest loost veel kanelesite? VALVUR: Mitte Uhelegi, juht. Heitsime kobe liisku, ja

mina tulin siia.

- 24 -

KREONt Kuula nUiid basti: Teie valvekorda tuleb piken- ' dada. Vahetus saatke tagasi. See on kesk. Ma e1 BOOV!, et laiba juures viibiks keegi peale teie. Ja kellelegi mitte sona. Teie olete sUUdi hooletuses, te Baate korraliku karistuse, aga kui sa ednai raagid, kui linnas levib kuuldus, et Polyneikese laip on maha maetud, siis Burete kaik kolm.

VALVUR (ulgudes):

Me e1 raakinud kellelegi, juht, vannun

geda teile! Aga mina olen siin ja teised on voib-olla juba vahetusele oelnud ••• (Ta laubale kerkib jamedaid higipiisku, ta pobiseb:) Juht, mul on kaks last. Teine neist on alles vaike. Juht, teie tunnistage s5jakobtu ees, et mina olin aiin. Mina olin koos teiega siin! Mul on tunnistajal Kui on koneldud, siis tegid seda teised, mitte minal Minul on tunnlstaja •••

iREON: Mine ruttu. Kui keegi teada ei saa, jaad ellu. (Valvur lahkub joostes. Kreon pUsib viivu tummana. Akki ta pomiseb:) Keegi laps ••• (Haarab vaiksel paazil olast.) Tule, vaike. Meil on nUUd vaja minna koike seda jutustama ••• Ja siis algab kena tegevus. Sureksid sa minu eest? Sa usud, et sinagi l~heksid oma vliikese labidaga? (Paaz silmitseb teda. Kreon lahkub koos paaziga, ternal pead silitades.) Jab, klndlasti, sina laheksid kohe,

ka sina ••• (On kuulda, kuidas ta labkudes veel kord ohkab.)

Keegi laps •••

Nad valjuvad. Koor siseneb.

KOOR: Niisiis, vedru on Ules keeratud. Koik toimub nUUd iseenesest. See on tragoodlas nii b81bus. Antakse vaike tOllge,

et asi kaima laheks. Piisab isegi sellisest pislasjast kui sekundipikkune pilk tlitarlapsele, kes konnib tanaval ja tostab kaai, vol tarkab libel llusal hommikul virgudes auahnus, otsekui iau millegi soodava jarele, voi esitatakse libel 8htul endale ettevaatamatu

klisimus ••• Ongi koik. Parast pole muud kui lasta sUndmustel minna

- 25 -

oma rude. Ollakse rahu11k. Koik stinnib iseenesest. Masinavark

on tapne ja hasti 81itatud. Surm, reetmine ja meeleheit on kohal, taielikult valmis, ja plahvatused ja aike ja mitmesugused vaikused samuti: vaikus, kui 18puks timuka kesi kerkibj esialgne vaikus, kui kaks alasti armunut on esmakordselt pimedas toas vastakuti. julgemata algul liigutadaj vaikus, enne kui rahvahulk voitja Umber h5iskama puhkeb. Ja see meenutab filmi, kus heli on katkenud, k5igl1 on BUud parani, kuid neist ei kosta piiksugi. Kogu see liirm pole muud kui ettekujutus, ja juba on voidetud voitja oma vaikuse keskel ilksinda •••

Tragoodia on 5ilis aSi, rahustav ja kindel. Draamas, kus tegutsevad reeturid, paadunud lurjused, tagakiusatud sUUtud, kattemaksjad ja paastjad, need lootusekiired, - draamas on kole surra, otsekui juhuse labi. Kangelane oleks ehk voinud ennast veel paasta, ollis noormees voinuks koos sandarmitega saabuda oigel ajal. Tragoodias on kCSik rabulik. KC5igepealt ollakse va-rdsed. K8'ik Uheskoos on lIma sUilta. Sellest pole lugu, at Uks tapab, telns aga tapetakse. See on osede jao-cuse kUsimus. Eriti rahustab tragoodia seet5ttu, et teatakse: pole enam mingit lootust, petlikku 100- tust. Kangelane on loplikult 15ksus nagu rott, tema turja

kohal variseb taevas, ja tal jaab lile ainult karjuda - mitte oiata, mitte kurta, vaid taiest ktrist kisendada seda, mida on Utelda, mida pole senini iialgi oeldud ja mida veel ehk isegi Bieti ei teata. Ja milleks? Aga selleks, et seda iseendale Utelda, et seda iss teeda saada. Draamas v5ideldakse, kuna loodetakse veel paaseda. See on alatu, aga kasulik. Tragoodias on see asjatu. V5itlemine on kuningate jaoks. Teistel pole siin midagi loota.

Antigone siseneb, tougatuna valvurite poolt.

KOOR: Niisiis see algab. Vijike Antigone on vahistatud.

Esimest korda tohib vaike Antigone olIn tema ise.

- 26 -

Koor lahkub selle jooksul, kui valvurid veavad Antigone lava keskele.

VALVUR (kes on enesekindluse tagasi saanud): Tulge, tulge, ei mingeid lugusidl Seletage seda kaike jubilee Mina ei tunnista muud ku1 eeskirja. Mida teie seal teba tahtsite, pole roinu asi. IgaUhel on omad vabandused, igalihel on enda kaitseks midagi Utelda. Kui tahaks inimesi kuulata, ku1 tabaks neid moiata, oleksid nad ~ik oiged. Hoidke teda, teie teised, ja mitte mingeid lugusidl Seda, mida ta k5nelda soovib, ei tahs ma sugugi kuulda.

ANTIGONE: Utle neile, et nad mind oma rapaste kate vahelt lahti laseksid. Nad teevad mulle haiget.

VALVUR: Rspaste k~te vahelt? Teie vaiksite viisakam olla, preili. Mina olen viisakas.

ANTIGONE: Kaskige neid mind lahti lasta. Mina olen Oidipuse tUtar, olen Antigone. Mina a1 pagene kuhugile.

VALVUR: Oidipuse tUtar, muidugil TanavatUdrukud, keda patrullid oosel kinni peaved, Utlavad enda kaitseks samuti, et nad on prefekti head sobrataridl

Valvurid k3histavad naerda.

ANTIGONE: Mina olen valmis surema, argu nad ainult mind puudutagU/:

~YYEl Aga laiba ja mulla puudutamine e1 teinud sulle hirmu? 8a titled: "Rapaste kiitegal" Kuid vaata korraks enda omi.

Antigone vaatleb tillukese naeratusega oma kaaraudades kasi. Need on Uleni mUllaga koos.

VALVUR: See labidas voeti sinult ara, eks? S11s tuli suI jargmisel korral kUUntega mulda kraaplda. Oh seda julgustl

Ma keeran sekundiks selja, kUsin Durandilt tubakat, et seda poske pista, saan vaevalt mahti aitah Utelda, kui tems on juba seal

ja kraabib nagu viiike hUaan. Otse paise paeva ajal: Ja kuidas

- 27 -

see lipakas vastu rabeles, kui rna ta kinni pUUdsin. Ta tahtis mulle kiltintega nakku karata ja karjus, et ta peab oma too l~petama ••• Pilati hull, t5epoolesC:

TEINE VALVUR: Ma pidasin kord kinni- ilhe teise bullu.

Too naitas inimestele tagumikku.

VALVUR: Utle, Boudousse, kas meile kOlmele korraldatakse selle auks joomapidu?

TEINE VALVUR: Tordue juures. Temal on head punast veini. KOLMAS VALVUR: Ptihaptteva L on ta ruumid vabad. Ku1 vatta oige naised kaaaa?

VAIJVUR: Ei, 15butseme omavahel ••• Naistega tuleb alati pahandusi, ja siis tahavad pongerjad pissile. Ah, eka, ole, Boudousse, veel natukese aja eest ei uskunud me, et voime olla n15nda ro5msad!

PEINE VALVURl Vahest meid autasustatakse. VALVUH: Vaib killl juhtuda, kui asi tillItis on.

KOLMAS VALVUR: Too Flanchard kOlmandast kompaniist aitas moodunud kuul tulekahju kustutada ja sai selle eest topelt kuupalga.

TEINE VALVUR: M3telda ometi! Rui me saame topelt pa Iga , siis IB.beme Tordue asemel Araabia paleesse.

VALVUR: Jooma? Oled sa peast porunud? Falees voetakse pudeli eest kahekordne hind. Niisama l~butseda seal voib, aga mitte juua. KuuIa, mida ma sulle Utlen: algul oleme Tordue juures, seal v3tame, et aitab, ja siis labeme paleesse. Boudousse, kas sa maletad veel seda paksukest seal palees?

TEINE VALVUR: Ab, kUIl rna olin sel paeval taie! KOLMAS VALVUR: Aga meie naised saavad i.;eada, kui meile topelt palk maaratakse. Kui nonda stinnib, siis onnitletakse

meid ehk avalikult.

- 28 -

VALVUR:

Eks me nae. LObutsemine on iseasi. Rui tsere-

moonia toimub kasarmuoues, nagu aumarkide jagamise puhul, tulevad ka meie naised-lapsed sinna. Ja siis laheme koik koos Tordue juurde.

TElNE VALVUR: Jab, aga launa tuleb ette tellida. ANTIGONE (vaikse haalega): Palun, lubage mind vanekese istuda.

VlI.LVUR (vahese motlemise jarel): Hasti, istugu ta pea-

legi. Aga teie iirge laake teda silmast.

Kreon tuleb. Valvur roogatab kohe. VALVUR: Valvel seis!

KREON (peatub Ullatunult): Laske see ncor tUtarlaps labti!

Mida see tabendab?

VALVUR:

See on vaivesalk, juht. Tulin koos seltsimeestega.

KHEON:

VALVUR:

Kes valvab laipa?

Kutsusime vahetuse, jubt.

KHEQN: Ma kaskisin vahetuse tagasi saata. Kaskisin sind suud pidada.

VALVUR: Ma ei k~nelnudki mldagi, juht. Kui me aga arreteerisirne toIle seal, m~tlesime, et on vaja siia tulIa. Ja sedapuhku me e1 beitnud liisku. Eelistasime tulIa koik kolmekesi.

KRBON: Lollpead! (Antigonele:) Kus sind arreteeriti? VALVUR: Laiba juures, juht.

KREON: Mida sa oma venna laiba juurest otsisid? Sa ju tead, et ma keelasin sellele laheneda.

VALVUR: Belle eest, mida ta seal tegi, meie ta 8iia t3imegi, juht. Ta kraapis orna kiitega mulda. Parajasti pilUdis ta laipa veal kord katta.

KREON: Kas sa ka tead, mida sa k5neled?

.. 29 -

VALVUR: Juht, teie voite teistelt jarele kUsida. Kui ma tagasi poordusin, oli laip mullast puhastatud. Kui see aga soo-

jendava p6ikese paistel lehkama hakkas, t~stsime selle pisut eemale klinkale, et ta oleks tuule kees. Arvasime, et paise peeve ajal keegi ometi midagl ei julge. Siiski otsustasime kindluse mattes, et ilks meist kolmest peab laibal alati silma peal. Aga keskpaeval, kul paike paletas ja tuul rauges, levis laibalehk koikjale _ see oli ebameeldiv lillatus. Suutsin vaevu

.'),,~/ .

s11mi lahti ho Lda , limberringi vtirlses kolk nagu~ Ma el

nainud enam midagi. Laksin seltsimehelt tubakat kUsima, lootes, et siis ehk IBheb lile ••• J5udsin parajasti tUbaka p5ske panna ja "aitEih" Utelda, kui ringi poorates nagin: tema on seal ja kraabib katega. Peise peeva ajal. KUllap ta m~tles, et meie teda ei

marka. Ja kui ta nagi, at rna sinna jooksen, kas te arvate, et

ta vahest katsus pogeneda? Ei. Ta jatkas k~igest joust, nii kSbku kui ta suutis, nagu ei paneks ta minu tulekut tabelegi. Ja kui

ma temast kinni kahmasin, pani ta vastu nagu kurat, #a tahtis veelgi jatkata ja,karjus, et rna lahti l~seksin, kuna keba polevat veel Uleni kaetud.

KREON (Antigonele);

On see tosi?

ANTIGONE: Jah, see on tosi.

VALVUR: Me puhastasime laiba uuesti mullast, nagu oli kask, andsime midagi kanelemata valve tile ja ~ime tema siia, juht. Just nii.

KREON: Ja olid see eelmisel korral tana oosel samuti sina? ANTIGONE: Jab, see olin mina. Vaikese raudlabidaga, mida me suvise puhkuse ajal kasutasime rannal liivast losside ehitamiseks. See oli nimelt Polyneikese labidas. Ta oli oma nime labidavarresse loiganud. Selleparast rna jatsingi Iabida tema juurde.

Aga nemad v~tsid selle ara. Pidin siis jargmisel korral katega

- 30 -

kaevama.

VALVUR: Peaaegu voia arvata, et seal kraabib mOni vaike loom. Runa ~hk kuumusest vareles, Utles mn seltsimees

esimesel hetkel: "Aga see on ju mingi loom!" "Arvad sa?ft vastasin mina, nlooma jaoks on see 111ga peen. See on tUta~

laps."

KIlliON: Noh, hasti. Voib-olla noutakse teilt asja kohta

•

ettekannet. Praegu jgtke mind temaga kahekesi. Paaz, vii need

mehed k8rvale. Ja et nad kellegagi ai kohtuks, enne kui rna netd jalle kutsun.

VALVUR: Kas tuleb talle kaerauad tagasi panna, jubt?

KREON; Pole vaja.

Valvurid lahkuvad, juhituna vaikese paazi poolt. Kreon ja Antigone jaavad nelja siIma alIa.

KREON: Konelesid sa oma kavatsusest kellelegi?

ANT IG<llE : Ei. '

KREON; Kohtasid sa teel kedagi? ANTIGONE: Ei, mitta kedagi. KREON: Oled sa kindel.

!!:IT IGONE : J ah •

KREON: Siis kuula: sa l§hed nUlld koju tagasi ja haidad voodisse, oeldes, at oled haige ega ole eilsest saadik valja saanud. Amm oelgu sedasama. Ma lasen need kolm meest kaduda.

ANTIGONE: Milleks? Te teate orneti vaga hasti, et ma alustan kohe uuesti.

Vaikus. Nad vaatlevad teineteist.

Miks sa katsusid oma venda maha matta?

ANTIGONE:

Pean seda.

KREON; Ma keelasin selle.

- .31 -

ANTIGONE:

Ikkagi on see minu kohus. Need, keda pole

maetud, peavad igavesti ringi ekslema, Ieidmata iial rahu. Kui mu vend varem vasinuna jahilt tuli, vO'tsin tal kingad jalast,

andsin talle sUUa ja valmistasin aseme ••• Polyneikes on nUUd oma jahiretke lopetanud. Ta poordub koju, kus teda ootavad minu isa ja euia jo. aamut t Eteokles. Talon oigus puhkusele.

KREON: Sa tead, et ta oli massaja ja reetur.

ANTIGONE: Ta oli mu vend.

KIlliON: Sa kuulsid seda tiinavanurkadel kuulutatavat, sa lugesid teadaandeid kOigil linna mUUridel.

ANTIGONE: Jab.

KlmON: Sa tead, mis saatus on maaratud sel1ele, kes ta ka oleks, kes juigeb Polyneikesele matused korraldada?

ANTIGONE: Jah, rna teen.

~REON: Vahest sa arvasid, et sa seisad Oidipuse tUtrena,

r

uhke Oidipuse tUtrena seadusest korgemal?

ANTIGONE: E1, rna a1 arvanud seda.

KREON: See maarus on antud koigepealt sinu jaoks, Antigone, see maarus on esmajoones antud kuninga tUtarde jaoks.

ANTIGONE: Kui rna oleksin olnud lihtne nSUdepesija, oleksin seda kaskkirja kuuldes kuivatanud katelt rasvase pesuvee ja lainud pOlle eest votmata Oma venda matrna.

KREON: Pole t3si. Kui oleksid teenija, poleles sa kahelnud, et jooksed surma, ja oleksid oma venda leinanud kodus. Sina aga motlesid, et oled kuninglikust soost, minu n~bu ja rou pOja ~sja, ja et mis ka ei juhtuks, ei julge rna sind surmata lasta.

ANTIGONE:

Teie eksite. Vastupidi, rna olin kindel, et te

lasete mu tappa.

KREON (silmitseb teda ja pomiseb siis): Oidipuse uhkus.

LuI on Oidipuse uhkus. Jab, nUUdt kus ma seda su silmade p5hjas

nligin, usun rna sind. Sa muidugi motlesid, et lasen BU tappa.

- 32 -

Ja see tundus sinu ubkuse juures loomuliku lubendusena. Sinu isa jaoks e1 lugenud samuti inimlikud onnetused - onnest rna parem ei konelegi, see e1 tulnud kone allngi. Inimlikud tunded sega)csid teid perekondlikus ringis. Tele ihkate tingimata seista slIm silma vastu saatuse ja surmaga. Tappa oma isa, magada oma emaga - aga biljem soovlte seda kalke sona-sonalt teada saada. Teid hukka m~istvad sonad on teile paris ravimjoogiks. Ja kui ahnelt neid sonu kuulatakse, kui ollakse Oidipus voi Antigone. Ja veel lihtsam on parast seda endal silmad valja torgata ja rninna koos lastega maanteele kerjama ••• Aga ei. Need ajad on

Teebal moodae. Teebal on nUUd Sigus

valitsejale ilma ajaloota.

Taevale tanu, minu nimi on lihtsalt Kreon. Seisan m~lema jalaga kindlalt maamullal, mu kaks katt on taskusse surutud, ja siiski

olen rna kuningns. Olen otsustanud, vabema auahnusega kui su isa,

luua selles pisut p~runud maailmas veidi korda, kui see voimaIikuks osutub. See pole mi.ngi seikIus, vaid igapaevane amet,

pealegi mitte paris kindel, nagu k6ik muudki ametid. Kuna rna aga olen siin selle jaoks, siis rna ka teen seda ••• Ja kui homme tuleks magedest mOni tolmunud kaskjalg mulle teatama, et minu paritolu on kahtlasevoitu, paluksin rna teda 11htsslt sinna tagas1 minna, kust ta tuli. Ja rna e1 m~tleksk1 sinu tadi poole poorduda, et moningaid fakte kontrollida. Runingatel on muudki teba kui isikIikku tragoodlat, rou vaike tUdruk. (Ta on Antigonele

, .

lahenenud ja haarab tema kae.) Niisiis, kuula mind hasti. Sina

oled Antigone, Oidipuse tlitar, olgn. Kuid sa oled kahekUmneaas-

tane. Veidi varem oleks seda k~ike voinud korraldada veele ja leivale panemisega ja paari korvakiiluga. (Silmitseb teda naeratades.) Sind tappa! Sa pole ennast vaadelnud, varblane. Sa oled 111ga kahn. Sa peaksid pisut tUsedamaks minema, et Haimonile

prisket poaga sUnnitada. Kinnitan sulle, et Teebal o~seda rohkem

- 33 -

vaja kul sinu surma. Mine nUlld kohe oms tuppa, tee, mida IDa sulle Utlesin, ja pea suu. Mins kannan boolt teiste vaikimise eest. Mine nUUd! Ja ara nijri mind nonda oma pilkudega. Sa pead mind muidugi j5hkardiks ja motled, et rna olen kindlasti vaga proosaline. Kuid mina armastan sind su hal vale iseloomule vaatamata. Ara unusts, et see olin mina, kes kinkis sulle esimese nuku, mitte vaga ammu tagasi.

Antigone el vasta. Ta tahab lahkuda. Kreon peatab teda.

KREON:

Antigone! Oma tuppa paased Sa selle ukse kaudu.

Kuhu sa tahnd minna?

ANTIGONE (on peatunud ja vastab vaikselt, lIma hooplemata):

Teie teate seda isegi •••

Vaikus. Nad vaatavad veel kord teineteisele otaa.

KREON (pomiseb otsekui endale): Mis mangu sa IDangid? ANTIGONE: Ma e1 mangi hoopiski.

KREON: Kas Sa e1 taipa, et kui peale nende kolme lolli moni teine teada saab, mida sa teha pUUdsid, siis olen sunnitud sind surma m3istma. Kui sa aga nUlid vaikid, kui sa sellest narrusest loobud, on mul voimalik sind paasta, ku1d mulle jaab selleks ainult viis minutit. Kas mSistad?

ANTIGONE: Pean minema oma venda matroa, kelle need mehed jalle lahti kaevasid.

KREON: Sa tahad seda mottetut tegu korrata? Polyneikese juures on nUtid teine valve, ja isegi kui suI onnestuks teda mullaga ka tta t puba s ta taks ta laip uue s ti. Sa t ead s eda isegi. Sa ei suudaks muud leui orna ktitisi veristada ja lasta end jalle kinni vatta.

AWrIGOUE:

Tean, et rna muud ei suudaks. Kuid vahemalt seda

rna suudan. Ja tuleb teha seda, mida suudetakse.

- 34 -

KRJiJON:

Ja sa sils toepoolest usud neisse matusekomme-

tesse? Usud, at su venna vari ei saa muidu rahu. kui ta laibale ei vlsata peotliit mulda koos palvesonadega? Sa ju kuulsid eile Teeba preestreld palveid lugevat. Sa nagid neid kurnatud, vasinud vaimulikke, kuidas nad karmete liigutustega ja scnu neelates tolle kadunu puhul kiirustasid, et jouda enne lounat veel kedagi teist matta.

hNTIGONE: Jab, rna nagin neid.

KIlliON: Ja kas sa pole kunagi moelnud, at kui sur-eke 1n1- mene, keda sa t3eliselt armastasid ja kes nUlld seal selles kitBas kastis lamaks, et sa pistaksid siis sellise silmakirjalikkuse puhul Bkki ltarjuma? Ja kasiksid naid koiki vaikida ja minema kasida.

ANTIGCNE: Jab, olen 8e11e10 moelnud.

KREON: Ja sa riskid surmags, kuna rna keelasin BU vennale selle naeruvaarse tseremoonia, selle tUutu pomisemise tema pormu kohal, toIle pantomiimi, mille etendamise pubul sina oleksid esimesena habi ja valu tundnud. See on ju mottetus.

ANTIGONE: Jah, see on mottetu.

KIlliON: Miks sa siis tegid sellise zesti? Teiste jaoks, nende jaoks, kes usuvad? Et neid minu vastu assitada?

AN'IIIGONE: Ei.

KHEON: Ei teiste jaoks ega OIDa venna jaoks? Kelle jaoks

siis?

I ANTIGONE:

KREON:

Mitte kellegi jaoks. Iseenese jaoks.

Cvaatleb teda vaikiden): SuI on nahtavasti kange

tahtmine surra? SuI ongi juba kinnipUUtud metslooma ilme.

ANTIGONE: Arge muutuge minu vastu leebeks. Tebke nagu mina.

Tehke sedat mida peate tegema. Aga kui olete inimlik olend, 8iis tehke seda ruttu. See on ~ikt mida rna teilt palun. Minugi

- 35

julgus pole igavene, see on t8si.

~ON (lliheneb talle);

Ma tahan sind paasta, Antigone.

ANTIGCtrE: Ireie olete kuningas, te suudate koike, kuid

seda teie ei suuda.

KREON: Arvad sa?

ANTTI1QNE: Te e1 suuda mind paasta ega sundida.

KHEON: Uhkel Vaike Oidipus.

ANTIGONE: Teie voite mind ainult surma saata.

KRP~ON: Aga kui rna lasen sind piinata?

ANTIGONE: Milleks? Et ma nutaksin ja armu paluksin, et

rna lubaksin koike, mida soovitakse, ja alustaksin siis uuesti, niipea kui valu moodub?

KREON (pigistab tema katt): Kuula mind hoolega. Muidu~i

on minul halb Dsa ja sinul hea. Ja sina tead seda. Kuid ara seda kurjasti tarvita, vaike saatan ••• Kui oleksin tavaline juhm tUrann. siis oleksin suI juba ammugi lasknud keele Sliust reb ida ,

su liikmeid tUliste tangidega naplstada voi sinu kuhugile auku visata. Kuid sa naed mu silmades k8hkluse varju, naed, et lasen sind konelda, selle asemel. et oma sodureid kutsuda. Niisiis sa

pilkad ja rUndad mind, kuidas aga oskad. Mida sa oieti tahad. vEiike fuuria?

ANTIGONE: Laske mind lahti. Teie pigistamine teeb mu k~sivarrele haiget.

KREON (pigistab veelgi k5vemini) = Ni. Olen sinust tuge-

,

vam ja kasutan seda ara.

ANTIGONE (karjatades): Ai!

\ KREON (kelle silmad naeravad): Voib-olla peangi suI parast

, \

~5ike seda lihtsalt randmeid vaanama voi sind juustest sikutama,

rlagu tehakse tUtarlastega mangides. (Silmitseb teda ikka veel,

\

I

muutub si1s t5siseks ja titleb paris tema IBhedal:) Olen sinu onu,

kuid meie perekonnas . Vahest paistab

e a olda .ok

U steise

Vastu ... ornad.

- 36 -

see lobisev kuningas, kes sind kuulab, sulle iseg1 veidrana, too vana mees, kes kaike v~ib ja kes on nainud teisi tapetavat, kihnltan seda sulle, aga kes nash praegu igati vaeva, et takistiada sind surernast.

ANTIGONE (viibe aja parast): Teie pigistasite mind nii

tueevasti, et rna ei tunne isegi erwm valu. Mul nagu polekski

,

enam katt.

KREON (silmitseb teda ja laseb ta vaikese naeratusega lahti, pomisedes): Jumal teab, et mul on tana muudki teha. mina

aga raiskan siin oma aega, et sind tillukest kuradikest piiiista. (Paneb ta istuma libele jarile keset lava. Votab siis kuue seljast, jiiades sarGivaele. Astub raskelt ja j8uliselt tema juurde.) Peeval parqst revolutsiooni mahasurumist on kUllalt tegemist, kinnitan seda sulle. Me e1 taha sind lasta surra poliitika parast.

Sa va.lirid paremat. Sest sinu Polyneikes, tema kaeblik vari ja ta

laip, mis laguneb valvurite vahel. ja kogu see paatos, mis sind on haaranud - koik see on poliitiline asi. Koigepealt:ma pole

leebe, kuid olen delikaatne; armastan seda, mis on puhas, kena, hasti pestud. Arvad sa, et mulle see laiba lehk meeldib? ~htul, kui tuul puhub merelt, on seda paleeski tunda. See IBheb mUlle

sUdamesse. Ja siiski ei sule rna oma akent. See on jale, moonan

sede, ja rumaI, hirmus rumal, kuid on vaja, et kogu Teeba tunneks seda moni aeg. Sina muidugi arvad, et oleksin pidanud laskma su

venna maha matta, kui mitte muu, siis hUgieeni parast. Aga et lojused, keda rna vali-tsen, sellest aru saaksid, on tarvis, et laiba lehk leviks linnas v8.hemalt kuu aega.

AH2.' IGOrr.d:: 'reie olete vastik!

KH.FJON: Jab, mu vaike. See on mu amet, ku L soovid. V8ib vaielda, Ires tiu sub seda ametit pidada voi mitte. Kud, aga pidada,

511s tuleb n3nda talitqda.

- 37 -

ANTIGONE: Miks teie nii teete?

KRillON: Arkasin libel ilusal hommikul Teeba kuningana. Aga -Iuma L ise on mu uunn Ls ua.ja , et armastan elus hoopis teisi asju kui v5im •••

ANTIGONE: Si1s oleksite pidanud ara Utlema.

KHEON: Oleksin v5inud seda teha, ku1d siis oleksin tundunud endale toolisena, kes keeldub tootamest. See e1 paistnud mulle ausana. Ma iitlesin "jah".

AN'rIGONE: Beda halvem teile. Mina poleks IIjah" oelnud.

Mis on minul asja teie poliitikaga, teie vajadustega, teie viletsate lugudega? Mina voin "ei" iitelda k5igele, mida rna e1 armasta, ja rna otsustan selle lile ise. Aga teie oma krooniga, oma valvurite ja kogu toredusega voite Uksnes mind surma saata, kuna te i.U:;lesite "jahll•

KREON: Kuula mind!

ANTIGO~ Kui rna tahan, e1 tarvitse rna teid kuulda. Teie litlesite "jahll• Minul pole teilt midagi oppida. Mitte kui midagi. Teie olete see, kes mind ahnelt kuulab. Ja kui te e1 kutsu oma valvure1d, siis selleparast, et tahate mind lopuni kuulata.

KRE~N: Sa 13bustad mind!

ANTIGONE: Ei. Valmistan teile hirmul Seeparast te pliliategi mind paasta. Dleks vega mugav hoida vaikest Antigonet elusana ja tummana palees. Te olete selleks liiga tundeline, et olla ehtne tUrann. Ja siiski saadate te mu surma, tele teate seda ja seetottu on teil hirm. Mees, kes kardab, on naotu.

KREON (sUngelt): Jab, rna kardan, et olen sunnitud sind tappa laskma, kui sa kangekaelne oled. Ja rna ei tabaks seda.

ANTIGONE: Mina aga pole suijnitud seda tegema, mida rna e1 taba! Teie v8ib-olla ei soovinud isegi minu venda matmata jatta? Oelge ometi, et teie ei soovinud seda.

- 38 -

KREON: Ma ju Utlesin seda sulle.

ANfJ.l lGONE : J a te tegi t e seda s iiski. J a ntiUd la se te te minu tappa, lIma et seda soovlksite. Ja see tahendabkl olla

kuningas!

KREON: Jah, nli see on.

ANTIGONE: Vaene Kreon! Oma murtud kUiinte ja mullaste kgtega ja siniste laikudega, mida mu kasivartele jatsid sinu valvurid, hirmuga, mis mu kShu kokku kisub, olen mina kuninganna.

KREON: Noh, sils balasta minu peale. Sinu venna laip, mis mu akende all lehkab, on kUllaldane hind selle eest, et Teebas kord valitseks. Mu poeg armastab sind. Ara sunni mind tasuma veel sinu eluga. Olen juba kUllalt maksnud.

ANTIGONE: Teie Utlesite "jab". Teie ei saa enam iialgi

maksmast loobuda.

~~ Con endast valjas, raputab teda): Helde taevas!

PUlia minutikski aru saada, sa vaike idioot! Mina ju katsusin sind moista. On crneti vaja, et leidub keegi, kes litleb "jab". On ornet1 vaja, at leidub kee@i, kes juhib laeva. Seda piirab 19ast kliljest meri, mis on tais roim1, lollusi ja viletsust ••• Ja laeva tuUr vangub. Meeskond ei taha enam midagi teha, ned unistavad ainult trUmmi tUhjaks rOQvimisest. Dhvitserid ehitavad jUba vaikest mugavat parve ainult eneste jaoks ja kavatsevad kogu mageda vee tagavara kaaaa v~t~et vahemalt oma nahka paasta. Ja mast raksub ja tuul ulub ja purjed on rebenenud, ja koik need lojused karvavad koos, kuna nad ei motle muule kui OIDa nahale, oma kalli naha piHistmisele ja oma tUhist;ele tehingutele. Arvad sa, et praegu on aeg motelda peensustele, kaaluda, leas oelda "jab" vti "ei", ja endalt kiisida, kas e1 tule kord Uhe1 paeval 1iiga palju maksta ja kas parast seda suudetakse veel inimeseks jaada. Kahmatakse esi-

mene lauajupp, et lekkivat auku kinni toppida, karjutakse paar

- 39 -

ktisklust ja tulistatakse jougu pihta, esimese pihta, kes paigast liigub. Jougu pihta. Sellel pole nime. See on nagu laine, mis rlindab silda BU ees, nagu tuul, mis sind peksab, ja mehel, kes sinu tulistamisest jougu hulgas kukub, pole nime. V5ib-olla

pakkus ta sulle al1es eelmisel ahtul naeratades suitsule tuld.

I.Pcmnl pole n Lme , Ja sinul samuti mitte, sinulgi pole nime, kes

kes sa klammerdud roo!i kUlge. Ainult laeval on nimi, ja seda vintsutab torm. Moistad sa seda?

ANlrIGONE (pead raputades): Ma ei tahagi maista. See kO'ik on teie jaoks. Mul on muudki motelda. Mina olen siin selleks, et

teile tleil! Utelda ja surra.

KREON: "Ei" litelda on kerge.

,

ANTIGONE: Mitte alati.

KREON:

Et "jah" titelda, tuleb higi valada ja kaised tiles

kaarida, tUleb elust kahe kaega kinni haarata ja kUUnarnukkideni

selle sse sukelduda. Kerge on "ei" Utelda, isegi kui tuleb surra.

Selleks on vaja ainult paigal pilsida ja oodata. Oodata, at elada, oodata, kuni sind tapetakse. See on lipris pelgurlik. See on in1- meste viiljamfJeldis. Kujutled sa maailma, kus puud Utleksid "ei"

orna mablale voi kus loomad calgaksid orna jabi- voi armuinstinkti?

Vahemalt loomad on head ja lihtsad ja julmad. Uksteist tOllgates ruttavad nad julgesti moBda sarna teed. Ja ku1 nad kukuvad, astu-

vad teised neist lile, ja kui paljud neist hukkuk~ , jaab alati igast liigist ilks jarele, kes on n~us jarglasi soetama ja

kaima sedasama teed samasuguse julgusega nogu need, kes seal enne sammulsid.

ANTIGONE: Niisiis kuningas unistab loomadest! Neid oleks Iihtne valitseda.

Vaikus. Kreon silmitseb teda.

- 40 -

KREON(

8a polgad mind, eks? (Antigone ei vasta. Kreon

jatkub o"tsekui enda jaoks.) See on veider. Me kujutlesin endale tihti seda dialoogi kellegi kahvatu noorukiga, kes on katsunud mind tappa ja kes vastab koigile mu kUsimustele ainult polgusega. Kuid ma ei arvanud, et see v3iks juhtuda sinuea ja pealegi nii t;otras asjas ••• (Haarab oma pea kat;e vahe re , On bunde , et ta joud on l~pukorral.) KuuIa mind veel viimast korda. Minu osa pole kiiduvaart, kuid see on mulle maaratud ja rna kasin sind surmata. Ainult rna palun sind, et ka sina endas selgusele jouaksid. Teed sa ise, mille nimel sa surra tahad, Antigone? Tead sa ka, millisesse rapasesse 100sse sa kavatsed oma nime verega jaadvus-

tade?

AN~IGONE: Mis loosae?

KREa~: Oma vendada Eteoklese ja Polyneikese 1005se. Sa

arvad seda tundvat, kuid sa el tea rnidagi. Teebas el tea seda

keegi peale minu. Aga mulle tundub, et tana hommikul on ka minul oigus seda teada saada. eTa motiskleb m3ni aeg, pea kate vanel, kUlinarnukid toetuvad polvedele. On kuulda, kuidas ta pomiseb:) See pole kuigi kena, killl sa need. (Ta alustab slingelt, l1ma Entigonele vaatamata.) Koigepealt: mida sa oma vendadest maletad? Kaks manguseltsl1ist, kes sind kahtlemata palgasid ja sinu nukke lOhkusid, kes teinetelsele lakkamatult saladusi korva sosistasid, et sind marru ajada.

ANTIGONE: Nemad olid ju vanemad ••• '::")

KREON: Parastlpoole pidid sa neid imetlema nende esimes-

......

te sigarettide ja esimeste pikkade pUkste puhul. Ja sils hakkasid nad ehtuti valjas hulkuma. end meestena tundma, ja nad enam e1

vaadanudki sulle.

AN '11 IG ONE : Olin tUtarlaps •••

- 11-1 -

KIlliON: Sa nagid oma ema nutvat, iSB raevu sattuvat, kuulsid, kuidas nende koju tulles uksed paukusid ja kuidas nad koridoris irvitasid. Ja 15dva k~nnakuga rooodusid nad sinust pilga-

tes, ise viinast haisedes.

ANTIGONE: Kord hommikul pugesin ukse taba peitu. Olime parajastl tousnud, kui nemad koju tulid. £olyneikes markas mind.

Ta oli Uleni kahvBtu, saravate silmadega ja 311 ilus oma 8htutil ikonna s • ffa klis is: "Ol.ed s ina seal?" J a ta kinki s mulle suure

paberist oie, mille ta oli oosel saanud.

KREOH! Ja sa hoidsid selle oie alles, eks? Ja eile, enne

kui sa vliljusid, avasid sa oma laeka ja vaatlesid seda kaua,

et julgust koguda.

ANTIGONE (vopatades): Kes teile seda titles?

KIlliON: V~e Antigone oma kotiljonilillega! Tead sa, kes

su vend oli?

ANTIGffilE: Tean, et teie konelete mulle temast igal juhul

halba.

KREON: Ta oli habematu pummeldaja, sUdametu kiskja, noor jShkard, kes oskas oma soidukiga kiiremini kihutada kui teised ja kortsides rohkem raha kulutada. Kui rna kord teil olin, keeldus sinu isa andmast talle suuremat summat, mille ta oli mangus kaotanud. Ta muutus kahvatuks ja raputas rusikaid, karjudes inetuid

sonu.

ANTIGONE: See pole tosi!

KHEON: Tema jObker rusikas lendas taie hooga Sll isale

niikk:u. See oli haletsusvaarne pilt. Su isa istus laua aares, pea

kate vahe l , ta nina j ooksis ver-d , Ira nuttis. Aga kabineti nurgas irvitns Polyneikes, stiUdates sigaretti.

AN1l'IGONE (nUiid peaaegu anudes): See pole tessi!

- 42 -

I(REON: 'l'uleta meelde, sa olid tollal kahetoistkUmneaastone. Parost seda ei nfiinud teie -Leda kaua.Eks ole tosi?

ANTIGONE Ctumedalt): Jah, see on tosi.

KREON: See oli parast seda tilli. Su isa ei tahtnud tema Ule kobut moista. Polyneikes astus Argose armeesse. Ja sestsaadik, kui ta Argoses viibis, algas kampaania siuu isa vastu, toIle vana mehe vastu, kes e1 soovinud surra ega troonist loobuda. Uks atentaat jargnes teisele ja mortsukad, keda me kinni votsime, tunnistasid 15puks alati, at nad said raha Polyne ike se 11:; • Muidugi mit te ainult temal t • Il'absn, et sa op iks id tundma selle druama telgitaguseid, kus sa kipud Dsa etendama,

nii Utelda selle kooki. Ma korraldasin eile Eteoklesele suurejoonelised matused. Eteokles oli kangelane ja nUUd on ta Teeba pUhak. Rogu rahvas oli jalul. Koolilapsed annetasid oma hoiukopikad parja jaoks, liigutust teesklevad vanakesed lilistasid variseva biiEilega Oidipuse ustavat poaga, head venda, lojaalset printsi. Mina pidasin samuti kone. Ja koik Teeba preestrid v~tsid sUndmusekohastes ornaatides sallast osa. Ja veel sojavlielised auavaldused ••• Koik laks hasti. Arvad sa, at rna v5in lubada andale luksust omada molemas leeris Uht lurjust? Ma titlen sulle midagi, mida tean liksnes mina, Uhe hirmsa asja: too vooruslik prints ~teokles polnud rohkem valirt kui Polyneikes. See hea poeg pUUdis samuti lasta oma isa m8'rvata, see lojaalne prints kavatses samu-(:;i mUUs Teeba enampakkujale. Jah, kas see pole sinu meelest pentsik? Tollesama reetmise kohta, mille eest Polyneikese laip medaneb paikesepaistel, on mul nUUd andmeid, at Eteokles, kes puhkab marmorhauas, valmistus sooritama sedasama. See oli vaid juhus, et Polyneikes teostas oms massukatse enne teda. Meil oli tegu kahe laadakelmiga, kes tUssasid teineteist ja meid koiki. Aga arvete

- 43 -

oiendamisel kargasid nad teineteisele korri nagu kaks taskuvarast ••• Ainult juhtus nii, et mul oli vaja teino neist kangelaseks kroonida. Siis lasksin rna langenute hulgast nende laipu otsida. Nad leiti kahekesi kaelastikku - kUllap esimest korda nende e Lus , Nad olid teineteise moogaga Bibi torganud, ja siis oli Argose ratsavae laviin neist tile veerenud. Nad olid porised ja lausa aratundmatud. Uldrahvalike matuste jaoks tuli

Ules korjata laip, Mis oli vahem jele, ja rna kaskisin teise jatta sinna madanema, kus ta oli. Ma ei tea isegi, kumma. Ja kinnitan Bulle, et mulle on see likspuha.

Jargneb pikk vaikus, kumbki e1 liiguta end ega vaata teine-

,

teisele. Si1s koneleb Antigone vaikselt.

ANTIGONE: Miks te mulle koike seda jutustasite? Kreon t~useb ja paneb kuue selga.

KBEON: On siis parem lasta sind surra selle naruse 100 parast?

ANTIGONE: V5ib-olla. Varem rna uskusin seda.

Jargneb taas vaikus. Kreon laheneb talle. KREON: Mida sa nUUd kavatsed?

ANTIGONE (tZuseb otsekui kuut5bine): Laben orna tuppa. KREON: Ara jaB. Uksinda. Mine tEina hommikul Haimoni vaa-

tama. Abiellu peatselt.

ANTIGONE (ahates): Jah.

!CREON:

Sinu elu on alles ees. Meio vaidlus oli paris

Ulearunet kinniban seda sulle. SuI on su aare alles.

AN'fIGONE : J ah •

KREON: Miski mUll ei loe. Ja sina Lahad seda ara pillata!

Ma moistan sind, kahekUmneselt oleksin samuti toiminud. Selleparast rna jalgisingi su sonu nii hoolega. Kuulasin aegade tagant

v~ikest Kreonit kes oli sarna kohn ning kahvatu kui sina ja kes

-41J.-

unistas samuti a Lnu lt eneseohverdamisest ••• Abiellu ruttu,

Antigone, ja ole onnelik. Elu pole sUarane nagu sa arvad. See on nagu vesi, mida noored Iasevad markamatulb oma harali sormede vahelt voolata. Sule oma pihud, sule kahku pihud, et elu kinni hoida. Ja sa naed, et see muutub millekski k~vaks ning tahkeks, mida v3ib pKikesepaistel istudes nasida. Nemad kBlk vaidavad vastupidist, kuna nad vajavad su joudu ja indu. Ara

neid kuula!

Ara kuula isegi mind, kui rna pean jargmise kane

Eteoklese haual. See ei vasta to'ele. TOde on ainult see, mis Utlemata jaiib ••• Sa koc;ed seda samut1, aga liiga hilja. Elu on nagu raamat, mida armastatakse, nagu laps, kes mangib teie jal-

Gade ees, na!:!;u tBariist, roida kindialt kaes hOitakse, voi pink majn ees, millel 5htul pUhatakse. Sa p~lgad mind veel kaua,

kuid kUll sa nKed - ja selle tSe avastamine on naeruvg~rseks

lohutuseks vananemise eest - , et elu on loppude lopuks siiski

ann.

ANTIGONE (pomiseb eksleva pilguga): onn ••• KREON (veidi habenedes): Vilets sona, eks?

ANTIGO~lli (vaikselt): Milline oleks minu ann? Missuguseks Snnelikuks naiseks vaiks vaike Antigone saada? Milliseid alatusi tuleks tal paev pEieva karval teha, et kiskuda oma hammastega

endalegi tUkike enne?

0al'-"e

b ,

kellele ta peab valetama, kellele

naeratama, kellele ennast millima? Keda peab ta surra-laskma, pilku likskoikselt k~rvale poorates7

!REON (olgu kebitades): Sa DIed hulluks lainud, vaiki!

•

J\.N'rIGONE:

Ei, rna ei vaiki. Tahan teada, kuidas pean kai-

tuma, et 011a onnelik. Tahan seda kohe teada, kuna mul tuleb

vnlik teha. Teie Utlesite, et elu on ilus. Tahan teada kuidas ma pean kaituma, et aigesti elada.

KHEON: Armastad sa lIaimoni?

- 45 -

AN'l'IGONE: Jab, rna armastan Haf.monf , Armastan noort ja ke.rm i Haimoni. rPa on n3'Udlik ja ustav nagu rna 18e. Kui aga tema elu peaks sarnanerna teie omaga, tema ~nn teie egoistliku onnega, kui Haimon enam ei tohi kahvatada siis, kui mina kahvatan, kui ta enam ei tohi karta minu surma, kui ma viis minutit hilinen, kui ta ei tohi end enam maailmas Uksildasena tunda ja mind polata, kui rna naeran,ilma et tema teaks pohjust, kui ta peab minu silmis muutuma harra Haimoniks, kui temalgi tuleb oppida njahu iitlema, siis rna ei armasta enam Haimoni.

K~N: Sa e1 tea, mida sa raagid.

ANTIGONE: Mina tean, mida rna raagin, kuid teie ei kuula mind enam. Konelen teile nUiid kaugustest - kuningriigist, kuhu teie oma kortsudega, oma tarkuse ja paksu kohuga sisse ei pii8.se. (Ta naerab.) Ah, rna naeran, Kreon, kuna naen sind akki sellisena, nagu sa olid viieteistkUmneaastasena. Sama jouetu ilme koos usuga, et sa suuded k'oik. Elu on ainul"!; lisanud volte su nakku ja rasva keha Umber.

KREON (raputab teda): Ras sa jsed kord vait?

ANTIGOllli: Miks sa tahad mind vaikima sundida? Seat Sa tead, et mul on oigus. Arvad sa, et rna ei loe seda sinu silmadest? Sa tead, et mul on Sigus, aga sa e1 tunnista seda iialgi, lruna sa parajast1 kaitsed oma onne nagu koer orna konti."

IKHEON: Sinu ja enda cnne, sa habematu!

ANTIGONE: Teie kaik tUUtate mind oma onnega! Oma eluga, mida tuleb iga hinna east armastada. Koneldakse koertest, kes lakuvad koike, mida nad leiavad. Orna veiksed 3nnevoimalused iga peeva jaoks, kui liiga noudlik e1 olda. Mina tahan kalke ja kohe ja tervikuna - vol ma loobun sellast! Mina e1 Boovi moodukas 011a ega rahulduda raasukestega, roida visatakse selle eest, at olin m3istlik. Tahan kCtige kohta veel tana selgusele jauda, leas

- 46 -

see on sarna ilus, nagu unistasin lapsena - vBi siis surra.

KREON:

Jatka aga, jatka nagu su isa!

Jah, nagu mu isa! Meie oleme need, kes tungi-

vad oma kUsimustega aajade pohjani. ~~ ei jaaks enam lootuse varjugi, vtihimatki 100tusekUbet. Meie oleme need, kes astuvad

teie lootustest Ule, ille teie kallistest rKpastest lootwtest,

,

kui nad meile jalgu jaavad.

Kl~ON: Vaiki! Kul sa naeksid, kul inetu Sa neid sonu ka~ judes DIed.

ANl1IGONE: Jall, rna olen inetu!

Need karjed ja vSpatused

on vastikud, negu kogu see kaltsukaupmeeste v5itlus. Minu isa

muutus kauniks alles parast sede, kui ta veendus, et ta oli tapnud oma isa ja maganud oma emaea, ja kui ta taipas, et miski ei suuda teda enam puasta. Slis ta jarsku rahunes, ta huuItel lebvis midagi naeratuse taolist ja ta muutus kauniks. See oli l~pp- Tal ei jaanud muud lile kui silmad sulgeda, et mitte teid

naha. 00 teid viletsaid onneklitte!

Teie olete inetud, isegi

kaige ntigusamad teist. Teil koigil peitub midagi inetut silmavaates voi suunurgas. Sa Utlesid asja oieti, Kreon: kook. Teil koigil on kokapea.

KIlliON

(vs.anab ta kasi): Kasin sind nUUd vaikida, kas

kuuled!?

.ANTIGONE: Sina, kokk, Idisutad mind? Usud sa, et sa suudad mind kaskida?

KHEON:

Eeskoda on rahvast tais. Sa saadad enese huka-

tUBse. Sind kuuldakse.

ANTIGONE:

Noh, ke!~, ava uks. Las nad kuulevad mind!

KREON (pUliab tal vagisi Buud sulgeda): Kas sa l~puks

vaikid, taeva parast!

AN'rIGONE

(vastu pannes): Mine kabku

,

kokkl Kutsu oma VALvvRfJ\ ,r

valvurid!

Uks avaneb. Ismene tuleb.

18{1lli!:ill (kaI'j a tade s): Jmt igone ! AN'l'IGONE: Mida siis sina tahad?

ISI:rENE: Antigone, andesta! .Antigone, sa naed, et rna tulin, mul on nUtid julgust. Ma tulen sinuu;a.

AWE rGOUE : Kuhu sa minuga tuled?

rSM1L'NE (Kreonile): Kui lasate tema hukata, siis tahan surra koos temaga!

ANTIG~lE: Ah ei! Mitte praegu. Mitte sinuga. See olin

mina ilksi. Sa ara kujutlo endale, et tabad minuga koos surma minoa. See oleks 111ga kerge!

ISMENT~: Ma e1 taba e Lada , kui sina sured , rna e1 baha jiii:ida

sinuta!

AN'l'IGONE: Sina valisid elu, aga rm.na surma. Jiita mind nUUd orna halisemisega rabule. Minna tuli tana hommikul neljakapakll, kui oli alles pime. Tuli kUllntega mulda kraapida, kuna valvurid olid paris lahedal. Ja tuli lasta ennast kinni votta

nagu varas.

ISMEJ'ri~: Hea killl, rna lahen homme ,

ANTIGONE: Kuuled sa, Kreon? Tema samuti. Kes teab, kas see ei haara mind kuulates kaasa teisig9i? Mida sa ootad, et sa mind vaikima oi sunni, miks sa viivitad valvureid. kutsumast? Liihme, Kreon, on tarvis pisut julgus-G, siis see n8'rkusehetk

moodub. Lahmot kokk, kuna nii on vaja.

KREON

(karjub jarsku): Valvurid!

Valvurid ilmuvad kohe.

KREON: Viige ta ara!

AN'l'IGONE (hUUab suure ker:,~endustundega): Viimaks oaeta ,

Kreonl

- 1~8 _

Valvurid soostavad talle kallale ja viivad ta ara.

Ismena jargneb talle nuttes.

ISNillNE (karjudes): Antigone! Antigone:

Kreon jaab liksi. Koor siseneb ja tuleb tema juurde. KOOR: Kreon, sa DIed poorane. Mida sa tegid?

KR"EON (kes vaatab kaugele enese ette): On vaj a , et ta

cur-eb ,

Ara lase Antigonel surra, Kreon! Meie koik kanna-

tame selle vareteo parast veel sajandeid.

KIlliON: Ta ihkas surra. Ukski meist pole nii tugev, et teda alama sundida. Ma mi3istan nUlid, et Antigone oli surmale IDaer-a tud , Ira ise ehk e L teadnudki seda , kuid Polyneikes oli talle ainult ettekaundeks. Kui La oleks pidanud sellest loobuma, oleks ta kohe leidnud mone teise ettekaande. Teaal oli t8htis keelduda

.ia nur-r-a ,

KOOR: Ta on alles laps, Kreon.

KREON: Kuid mida v8iksin mina tema beaks teha? KEiskida tal elada?

IUrMON (tuleb karjudes): Isa!

RHEON (jookseb tema juurde ja kaelustab teda): Unusta ta, Baimon, unusta tema, mu poiss.

HAIMON: Sa oled bull, isa. Lase mind.

KREON (embab teda veelgi tugevamini): PUUds1n tema paastmiseks teba k5ik, mis voimalik, Eaimon. PUlidsin teba kO'ik, vannun seda sulle. Ta ei armasta sind. Ta oleks voinud elada. Ta eelistas orna narrusi ja surma.

IUrMON (karjub, pliUdes tema embusest vabaneda): Aga isa, sa ju naed, at nad viivad ta minema. Isa, ara lase neid mehi teda ara viia.

49

KREON: Ta koneles koik. Terve Teeba teab. mida ta tegi.

Olen sunnitud teda hukata laskma.

HAIMON (kisub ennast tema kate vahelt lahti): Lase mind!

Vaikus. Nad seisavad vas~amisi. Nad vaatlevad teineteist.

KOOR (laheneb): Kas ei ole vcrimalik midagi vulja rnoelda, aelda, et ta on hull, v5i ta kinni panna?

KHlDON:

Nsd utleksid, et see pole tosi. Et rna peestGin

.-.

ta selleptlrast, at ta on mu poja roorsja. Ma ei saa mlam.

KOOR: Kas siis pole v5imalik aega voita, at lasta tal

homme pogeneda?

KHEON: Habvamass teab juba ja karjub vtiljas palee ees. Ma

e L saa en am.

llATh19l!l Isa, mass e1 loe midagi. Sina oled valitsej~. KHEON: Olen valitseja seaduse alusel. Mitte rohkem. llADJION: IS8, rna olen su poeg, sa ei voi lasta teda minult

roovida.

KIlliON:

Mitte nii, Haimon. Mitte nii, mu pass. Ole mehine.

Antigone e1 voi enam elada. Antigone on meid k(jiki hliljanud.

HArMON: Usud sa, at rna suudaksin temata elada? Usud sa, et rna nO'ustuksin olama teie kombel? Koik paevad hommikust 8'htuni temata. Ja kuidas taluda ilma tema-ta teie Dskeldusi, teie lobisemist ja tUhjust~

KHEON: On vaja, et Sa noustud, Haimon. Varem voi hiljem saabub igale meist robkem voi vahem kur-b paev, kua bu Leb lopuks

otsustada 011a mees. Sinu jaoks on see paev tans ••• Siin sa se1-

sad mu ees pisarate~a silmanurgas ja valutava sUdamega - mu vaike pOiss, viimast korda n~nda ••• Kui sa ringi poardud ja lile lave Gstud, on k~ik maBda.

HajmQu (tncaneb pisut ja s3nab vaikselt): Ongi juba mooda.

- 50 -

KREON: Ara maista mind. hukka, Haimon. Ara vahemalt

sina mind hukka rnoista.

BATMON (silmitseb teda ja k3neleb tikki): Oled sina see hiig-

laslik jumnl t~is j8udu ja julgust, kes haarns mu kKtele, et kaitsta mind koletiste ja varjude eost? Ja mis meeldiv lobn ja

hea obtu~ook ••• Kuidas sa mulle orna kabinetis lambi valgel raamatuid nliitasid - arvad sa, et see olid sina?

KHEON

(tagasihoidlikult): Jab, Haimon.

HAThlON :

Koik need hoolitsused, kogu see uhkus, kOik need

raamatud tais kangelasi - olid need kaik ainult selleks, et j8uda selle silmapilguni siin? Et olla mees, nagu sina Utled, ja tunda elust roomu?

KREON ;

HAllvlON

Muidugi, Haimon.

(karjatab Kkki nagu laps ja viskub tema kate vahe-

Ie): Isa, see pole tosi. See pole sina, ja tana ei juhtunud nonda. Meie e L seisa kahekesi selle mUUri i:H:ires, kUB t u.Leb ainult tljah" Utelda. Sa olod veel sarna v5imas nat~ sii8, kui rna vaike olin.

Ah, rna nnun sind, isa, kuna rna imet;len sind ikka veel. Olen vEiga

Uksi ja maailm on 1iiga tUhi, kui rna ei voi sind enam imetleda.

KREON

(vabastab end temast): Ollakse ikka vega Uksi,

.

Haimon. Maailm on tUhi. Ja sa imetleBid mind isegi kaua. Vaata mUlle otsa, meheks saada tahendabki soda, et vaadata lihel paeval

Olla isale nakku.

IllnlON (silmitseb teda ja taganeb siis karjudes): Antigone!

Autifjone! 1\ppi!

Ta labkub joostes.

- 51 -

KQgg (tuleb Kreoni juurde): Kreon, ta lahkus nagu poo-

rane.

KREON (vaatab liikumatult kaugusse, otse enda ette): Jab.

Vaene pOiss, ta armastab teda.

KOOH:

Kreon, on vaja midagi etta votta.

Ma ai Buuds enam midagi.

Ta lahkus surma poolt puudutatuna.

(Slingelt): Jab, meie oleme k~ik surma poolt puudu-

KIlliON:

KOOR:

KREON

tatud.

Antigone tulab, tougatuna valvurite poolt, kes toetuvad vastu ust, mille taga moirgab rahvahulk.

VALVUR: Juht, nad vallutavad palee!

ANTIGONE: Kreon, rna ei tiaha enam naha nende 18ustu, e1 taba kuulda nende karjumist, rna e1 taha enam kedagi nSha! Mu

surm on nUlid sinu kaes, sellest a i.t ab , free nii, et rna e1 nae enam

kedagi, kuni k~ik on mooda.

KIlliON (lahkub, karjudes valvuritele): Valvurid, ustele! '_t'ehke palee tli.hjaks! (Esimesele val vurile.) Sina jaa temaga s Li.a ,

Kaks teist valvurit lahkuvad, koor jiirgneb neile. Antigone

. .

jUab esimese valvuriga kahekesi. Antigone silmitseb teda.

AN'rIGONE (Bkki): Niisiis , see oled s Lna? VALVUH: Kuidas mina?

AN'l'IGONE;; Viimne inimene, keda rna koht an ,

VALVUR:

Voib arvata.

ANTIGONE: Kui rna sind nonda vaatan •••

VALVUR (eemaldub segasena): Vaata pealegi.

,!NTIGONH;: Olid see silla, kes mu ennist arreteeris? VALVUR: Jah, mina.

AWl'IGONE: Sa tegid mulle haiget. SuI poleks tarvitsenud

- 52 -

mulle haiget neda?

teha. Olin rna seda n~ nagu tahaksin rna poge-

VALVUR: Jat;ke jiirele, ei mingeid lugusidl siis oleks tulnud minul vastust anda.

Kui mitte teil,

ANTIGONE: Kui vana sa cled?

VALVUR: KolmkUmmend liheksa aastat. AWfIGONE: On sul. lapsi?

VALVUR: Jah, kaks.

AWl' IGONE: Armas tad sa ne id ?

VALVUR: See pole teie asi.

Ta hukkab laval edasi-tagasi kondima, hetkeks pole kuulda

muud kui tema sammude kaja.

liWl.'IGONE (kUsib vaikselt;): Oled sa jUba kaua valvur?

VALVUH: Soja loppemisest saadik. Ma olin seersant ja mind voeti Uleajateenijaks.

ANTIGONE: KaB peab olema seersant, et saada valvuriks? VALVUR: Uldiselt jab. Voi siis tuleb teenida oppepatal-

jonis. Valvuriks hakates kaotab seersant oma auastme. Kui rna naiteks kohtan reameest, polo t.al vaja mind tervitada.

AN'l'IGON_E: Ah n i i ,

VALVUR: Hurilikult nad siiski teevad seda. Reamees teab,

et valvur pole a1amvaelane. Mis pa1gasse puut;ub, siis valvurid aaavad sedasama t mis O'ppepa taljoni sodurid t aga se LLe Le lisaks veel iga kuue kuu jerel preemiat. Pealegi on valvuril muid soodUGtusi nugu korter kUte ja abirahad. Lopuks on abielus valvuril ja

,;> , ,

kahe lapse i8a1 mugavam elu kui armee seersandil.

ANTIGONlj: Ah nii?

VALVURl_ Jab. Sellega ongi seletatav vaen valvurite ja seersantide vahel. Teie olete va.hest miirganud, kuidas seersandid

- 53 -

i~a t i rO'hut a vad oma ptl 1,~U.B I;; val vuri te vas tu. Nende peaargumendiks on edul>amine. Teatud mottes on see oige. Valveteenistuses

edutatakse palju harvemini kui armees. Aga to ei tolli unustada, et valvurite brigadir on hoopia midagi muud kui vanemseersant.

AN'fIGONE (lausub talle tikki): Kuule ••• VALVUH: Jah.

ANTIGONE: Mul tuleb varsti surra.

Valvur e1 vasta. Vaikus. Ta sammub edasi-tagasi. Vahe aja

parast alustab ta uuesti.

VALVUR=

Teiselt poolt on valvuri olukord seersandi ornest

mitmeti parem. Valvur on sodur, kuid Uhtlasi ka nagu riigiametnik.

ANTIGONE: Usud sa, et surra on raske?

VALVUR: Ma e1 oska seda sulle Utelda. Neil, kes lahingus

k6hust haavata said, olid suured valud. Mina ei saanud ko~agi haavata. Aga edutamise mattes oli see mulle kahjulik.

ANTIGONE: Kuidas nad mind tapavad?

VAINUH:

Ma e1 tea seda. Ma nagu kuulsin, et nad ei taba

linna teie verega rUvetada, vaid mUUrivad teid tihte hauakoopasse.

AN'I'IGCNE: Elusalt?

V.ALVUR: Jah, algul kUll.

Vaikus. Valvur valmistub tubakat p5ske panema.

AN'rIGON.E:

00, haud! 00, pulmavoodi! 00, mu maa-alune

karnbrilce! ••• (Ta paistab suure tlihja ruumi keskel tillukesena. Ilmselt on tal veidi jabe. Ta p3irnib oma kaed keha Umber ja pomiseb): Ihuilksi •••

VALVUR

(on tubaka p~ske pannud): Hadese koobastesse linna-

,

varavate ees. Paise peeva ajal. Veel ilks koorem neile, kes valves on. Algul taheti selleks kasutada sodureid. Aga viimaste teadete jargi seatakse vahipostile siiski valvurid. ~:leil, valvuritel, on

paks nahk. Arge siis imestage, et valvurite ja seersantide vahel

- 54 -

vaen valitseb •••

ANTIGONE (pomiseb akki vasinult): Loomad ••• VALVUR: Kes, meie?

ANTIGONE: Loomad suruvad Uksteise ligi, at sooja saada.

Mina olen ibuliksi.

VALVUR: raeasi, kui te midagi vajate. Voin kutsuda teenija. ANTIGillffi: Ei. Ma soovin ainult, et sa parast minu surma annaksid kell~ Uhe kirja.

VALVUR: Mis kirja?

ANTIGONE: Kirja, mille rna kirjutan.

VALVUR:

Ei, seda mitte! Ei mingeid lugusid. Kirja! Mis

teile palle tuleb? See mang on roinu jaoks l1iga riskantne.

ANTIGONE: Annaksin sulle sello s5rmuse, kui sa naus oleksid.

VALVUR: On see kUllast?

AWI1IGONE: Jab, ehtsast ku.l Larrt ,

VALVUR: 'l'e moistate, et kui rna sisse kukun , ootab mind

sojakohus. 'I'e I Le on see muidugi Ukspuha. O:iilmitseb veel kord sormust.) Ainus, mida teie soovi korral voiks1n, on, et rna kirjutan oma markmikku, mida te oelda tahate. Hiljem tomban selle lehe valja.

Minu kaekiri ed, aar-nane teie omaga ,

ANTIGONE (on silmad sulgenud ja pomiseb vaikese muigega):

Sinu kaekiri ••• eTa 15diseb.) See on inetu, koik see on vega inetu.

VALVUR (on solvunud, teeb liigutuse, na~u tahaks ta sormuse tagasi nnda): Minugiparast, kui te e1 taba •••

AN1.L'IGONE :

Noh, hasti. Hoia sormus endale ja kirjuta. Aga

tee ruttu ••• Kardan, ot meile ei jaa muidu enam aega ••• Kirjuta:

"Minu kallis ••• "

VALVUR (on vttnud orna rnarkmiku ja niisutab pliiatsit):

See on teie heule sobrale?

_ 55 -

ANTIGONE: "Mu kallis, rna 1hkasin surra ja sina vahest e1

--

...

armusta mind enam ••• n

VALVUR (kordab kirjutades oma jameda haalega aeglasclt):

"MI.l kallis, rna ihko.sin surra ja cina vahest ei armasta. mind

enam ••• "

"Kreonil on oigus, see on kohutav. Praegu, toIle

mehe karval, ei moista rna anam, miks ma pean surema. Ma kardan ••• "

VALVUR

(kes na.eb selle diktaadi kallal vaeva): "Kreonil

on aigus, see on kOhutav ••• "

"Do, Haimon, aga meie valke poiss ••• Ma taipan

alles nUiid, kui lihtne on elada ••• "

VALVUH (peatub): Eh! 're lconelete 11iga ruttu. Kuldas ma

peaks1n j5udma seda tiles kirjutada? Tuleb veidi aeglasemalt ••• ANTIGONE: Kui kaugel sa oled?

VALVUR: " ••• see on kohub av , Praegu, tolle mehe korval ••• "

--

ANTIGOHI'~: " ••• e1 m5ista rna enam, mt ks rna pean sur-ema ;"

VALVUR (k1rjutab, niisutades enne OIDa pliiatsit): fl ••• ei

moista rna enam, miks rna pean SUl'ellla.1t Kuna.gi ei teata, rniks tuleb

surra.

AWIIIGONE (jatkab): Ma kardan ••• " Cra peatub ja ajab end jiirsku

,

sirgu.) Ei. 1umba see k8ik maha. On parem, kui seda keegi ei tea. lvluidu tEihendaks see aama , kui et nad naeksid mind alasti ja puudutaksid mind, kui olen sur-nude Kirjuta ainult: "Andesta.tt

VAJNUR: Nii et IDa tomban 13pu maha ja kirjutan selle asemel

lIandesta"?

ANTIGONE:

Jab. "Ande atra , mu kallis. Tl.ma vtiikse .Antigoneta

elate te l{oik palju rahulikumalt. Ma armastan sind ••• 1t

VALVUR: "lIma vtiikse Antigoneta elate te k5'ik palju rahulikumalt. Me armastan sind ••• " On see k8ik?

- 56 -

. AWllIGONE : Jah. see on Id51k •
VALNUH: Hm, veldaI' kiri.
J\WrIGONE: J~h, see on veider kiri.
VALVUH: Ja kellele see "Guleb adresseerida? Sel hetkel avaneb uks. Sisenevad teised valvurid. Antigone t3useb, vaatleb neid, heidab siis pilgu esimesele valvurile, ken on t ema jarel Bamuti pilati tousnud. Esimene va Lvu r p Ls t ab sormuse tasku ja korraldab tahtsa ilmega orna markmikku. Ta markab .Antigone pilku. ja moirgab, at oma vEiiirikust sailitada.

YALVUH: Minge! Ei mingeid Lugus Id I

Antigone naeratab nu.kral t ja Langecab pea. Ta astub sonagi 1 aus uma ta t e is te val VUI'i "t;e poole. N ad k5 ik vtiljuvad.

KOOR (niseneb iikki): Nii. Antigonega on lopp. Peagi on kord Kreoni kaes. Seda teed tuleb neil k3igil kala.

lJ_'EADUSr.rAJ A ku.ninganna?

(katkestab karjudes): Kuninganna1 Kus on

KOOR:

Mis sa temast tahad? Mida on suI talle teatada?

TEADUSTAJA: Kohutav uudis. NUUdsama visati Antigone auku.

Ei joutud veel viimaseid kive talle peale veeretada, kui Kreon

ja tema saatjaskond kuulsid Kkki bauast oigeid. KSik vaikisid ja kuulasid, kuna see polnud Antigone haal. Haua sugavusest kostis kellegi teise oigeid ••• Saatjad vaatasid Kreonile, kes aimas k3ike esimesena enne teisi. Jiirsku karjus kuningas nagu p6orane: "KeI'valdage kivid, korvaldage kivid!" Orjad tormasid kivirahnude kallale, veriste katega kuningas higistas nendega tibes. L5puks andsid kivid jarele ja kaige kohnem ori puges labi aVallse alIa. Antigone k~lkus haua pohjas orna kirju voo kUljes. Voo sinised, rohelised ja pl.Ul8sed longad ilmbritsesid terne kaela otsekui lapse kaelacbe. Ten~ ees p8lvltes Haimon ja oigas, nKgu ta kleidlsse

peidetud. Veeretati veel Uks kivirahn ura ja lopuks paases ka

- 57 -

Kreon alIa. Haua hiimarusest paistsid ta hallid juuksed. Ta kat-

.

sus Haimoni tiles tosta ja anus teda. Haimon ei kuulanud. Akki ta . "~"-= -r~ ~L.(,.

t ous is, ta mus tad s ilmed h 00 gus id , ta S&.Paane.G.--llamma s ta v-a-lt oma

i~~~~tlve~~ Ta vaatas isale hotkeks sohagi lausumata otsa, stilitas jarsku talle nEtkku ja haaras mooga. Kreon poikas boobi cest korvale. Haimon vaatas tecla oma lapsesilmadega polastavalt ja selle pilgu eest polnud Kreonil v5imalik hoiduda, nagu enne moogatera eest. Raimon silmitses sede vane varisevat meest koopa teises serves. Siis torkas ta endale s8nalausumatult m80ga

rindu ja vajus Antigone najale, emmates teda tohutu vereloigu

•

keskel.

KREON

(tuleb koos oma paaziga): Laslcsin nad lopuks pai-

c;utada teineteise korvale. Neid pesti ja nUiid lebavad nad rahus, ainult veidi kahvatud, aga nii rabulikud. Kaks armastajnt parast esimest ood. Nendega on lopp.

KOOR: Aga sinuga mitte, Kreon. SuI tuleb veel mondagi kuulda. Su abikaasa, kuninganna hurydike •••

KREON: Tema on hea naine, kes aina koneleb orna aiast ja keedistest vei kampsunite kudumisest, sellest igavesest vaeste heaks kudumisest. Kununaline, at vaesed alati vajavad kootud esemeid. Oeldakse, et neil polevat midagi vaja peale kampsunite •••

KOOH: Teeba vaestel tuleb tanavu talvel kUlma kannatada, Kreon. Kuuldes orna pOja surmast, lopetns kuninganna poolelioleva rea jD. pani siis vardad kaest, vhd! ehk ral1ulikumalt kUi tavalise1t. Siis laks ta oma tuppa, lavend1ilb11nalisse kambrisse tais pli.iUS~atjU ning tikitud linikuid, ja loikas seal ome kori labi, Kreon. Ta lamab nlllld vanamoelises voodis samal kohnl, kus sa

teda omal a j a L ni:ie;id no or-e t~itarlapsel1a, ja semasuguse veidi kurva nueratuBe.~;a. Ja kui poleks seda suurt punast laiku riietel ta koela Umber, vSiks arvata, et ta magob.

- 58 -

KllliOl-l: Ka tema. Nad ko'ik u Lnuvad , See on hea , 01i r-arike

puev. (Paus. Ta sonab sUngel~)

Voib bea 011a magada igavest;

und.

KOOR: Ja nUlid oled sa paris Uksi, Kreon.

KHEON: Jab, pa,ris illesi. (Vaikus. Asetab kae oma paazi

31ale.) Mu vtiike •••

PAA~: Jah, valitseja.

--

KHEON: Vaat mida rna Bulle Utlen. treised ei tea seda , Kui

tuleb midagi teba, ei voi ktisi risti panna. Nad Utlevad, et see on rapane too, kuld ken siis selle ara teeb leui mitte meie?

PAA~: Ma e1 tea, valitseja.

KREON: Muidugi sa ei tea. Noh, sinu onn. Koige parem ongi seda mitte teada. Meheks saamisega pole suI kiiret, eks?

,

PAAZ: Siiski, valitseja.

KREON: Sa oled poorane, mu vaike. Ei peaks iialgi tEiiskasvanuks saama. (Eernal loob kell viis. Ta pomiseb:) Kell Viis. Mis meil tana kell viis kavas on?

PAA~: N5ukogu koosolek, valitseja.

KREON: Hasti, laheme siis koosolekule, mu vaike, lahme •

...

Nad lahkuvad. Kreon toetub paazile.

KOOR

(liigub ettepoole): Ja ongi koik. On t6si, et ilma

vaikse Antigoneta oleksid nad elanud rahulikult. Ent saabus lapp. Nad on nUUd samuti rahulikud. Koik, kes pidid surema, on surnud. Nii need, kes uskusid Uht, kui ka need, kes uskusid vastupidist,

ja isegi need, kes midagi ei USkWlUd, vald sattusid sellesse 100sge

.

juhuslikult ja midagi taipamata. Aga surnud on koik Uhesugused _ nande tardunud kehad k5dunevad, neid pole enam kellelegi vaja. Ja need, kes veel elavad, unustavad nad tasapisi ja ajavad hiljem nende nimedki segi. Lugu on loppenud. Antigone on nliUd rahul,

me ei kuule enam iial tema kannatustest. Tema Ulesanne on tai-

- 59 -

detud. Ja suur nukker rahu laskub Teebale ja tUbjale paleele,

...

kus Kreon hakkab ootama surma •••

Selle jooksul, kui koor koneleb, on valvurid aisse tulnud.

Nad istuvad pingil, kUbarad kuklas, pudel punast veini nende karval. Nad on hakanud kaarte mangima.

!QQEi Jaavad ainult valvurid. Neile on koik Ukspuha. Nende as! on velvata. Nad jatkavad orna kaardipartiid •• o

Valvurid on manguhoos. Selle kestel langeb kiirelt eesriie.

-x-