Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana – 25.

juuni 2009 Los Angeles) oli USA

poplaulja, tantsija, laulja-laulukirjutaja, muusik ja filantroop. Ta oli tuntud ka Popikuningana. Teda on
Guinnessi rekordite raamatus nimetatud läbi aegade kõige edukamaks meelelahutajaks. Tema panus
muusikasse, tantsu ja moodi koos tema kõrgelt avalikustatud isikliku eluga tegi temast ühe tuntuma
tegelase üle nelja aastakümne[viide?]. Seitsmenda lapsena Jacksonite perekonnas alustas ta oma
professionaalset muusikukarjääri perebändi The Jackson 5 liikmena ja oma soolokarjääri 1971. aastal.

1980. aastate alguses sai temast popmuusika valdkonnas tuntud tegelane[2]. Videote populaarsus
aitas suhteliselt uue telekanali MTV tõsta kuulsusesse. Videod "Black or White" ja "Scream" tegid
temast 1990. aastatel MTV põhikaubamärgi. Tänu esinemistele ja muusikavideotele muutis Jackson
populaarseks mõned füüsiliselt keerulised tantsuliigutused, nagu robot ja moonwalk. Tema
iseloomulik tämber ja laulustiil on inspireerinud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja hip-hop artiste.

Jacksoni 1982. aasta album Thriller on enim-müüdud album läbi aegade. Samuti on tema teised
salvestised, nagu Off the Wall (1979), Bad (1987), Dangerous (1991) ja HIStory (1995) enimmüüdud
albumid maailmas. Jackson on üks vähestest artistidest, keda on kaks korda võetud Rock and Rolli
kuulsuste halli liikmeks. Ta võeti vastu ka Kuulsuste tantsuhalli, olles esimene (ning seni ainus)
tantsija pop ja rock 'n' rolli maailmast. Tema teiste saavutuste hulka kuuluvad mitmed Guinnessi
rekordid, 13 Grammy auhinda (kaasa arvatud Elava Legendi ja Elutöö auhind), 26 Ameerika
muusikaauhinda (rohkem kui ükski teine artist, kaasa arvatud Sajandi Artist), 13 number üks hitti
USA-s (rohkem kui ühelgi teisel meesartistil Hot 100 ajaloos) ja tema plaate on maailmas müüdud
enam kui 750 miljonit. Jackson võitis sadu auhindu, mis on temast teinud enim auhindu saanud
lauljaks muusikaajaloos. Ta oli tuntud ka kui filantroop, annetades ja kogudes sadu miljoneid
dollareid heategevuslikul eesmärgil ning toetades rohkem kui 39 heategevusorganisatsiooni.

Jacksoni isiklik elu, kaasa arvatud tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine, on
tekitanud skandaale. 1993. aastal süüdistati teda lapse seksuaalses ärakasutamises. Juhtumis jõuti
kohtuvälisele kokkuleppele ja ametlikke süüdistusi ei esitatud. 2005. aastal oli ta taas seksuaalses
ahistamises ja muudes tegudes süüdistatuna kohtu all, kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks.
25. juunil 2009, tehes ettevalmistusi tulevaks kontsertseeriaks This Is It, suri Jackson südame
seiskumise tagajärjel. Enne oma surma oli Jacksonile antud erinevaid ravimeid, nende hulgas ka
propofooli ja lorasepaami. Los Angelese maakonna koroner kuulutas ta surma mõrvaks. Tema ihuarst
ei tunnistanud end süüdi tahtmatus tapmises. Jacksoni surm päästis valla ülemaailmse leinapuhangu.
Väidetavalt vaatas umbes miljard inimest üle maailma Jacksoni mälestusteenistust televisioonist.
2010. aasta märtsis sõlmis Sony Music Entertainment 250 miljoni dollarilise lepingu Jacksoni
pärijatega, et saada õigusi tema muusika avaldamiseks 2017. aastani ja anda välja seitse postuumset
albumit.
Elu ja looming
[redigeeri]
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975)
 Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on pärast Jacksoni surma austajate poolt toodud
lilled.

Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika
töölisklassiperekonnas, mis elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastus Gary linnas, mis oli
tollal terasetootmise keskus[3]. Tema ema Katherine Esther Scruse oli tõsimeelne Jehoova tunnistaja
ja isa Joseph Walter Jackson oli terasetööline, kes esines R&B bändiga The Falcons. Jacksonil oli kolm
õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy.[4] Kuues vend
Brandon suri imikuna[5].

Jacksoni suhe isaga oli keeruline.[6][7] Isa tunnistas 2003. aastal, et ta piitsutas Michaelit
regulaarselt.[7] VH1 telesaates jutustas Jackson, et lõputute proovide ajal karistati teda füüsiliselt ja
solvati. Samas tunnistas ta, et isa range distsipliin on tema edule palju kaasa aidanud. Esimest korda
rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, Oprah Winfreyle jutusaates, mis läks
eetrisse veebruaris 1993. Ta tunnistas, et nuttis tihti üksindusest ja isa nägemine ajas teda oksele.
Jacksoni isa kiusas teda ka sõnadega, öeldes korduvalt, et tal on paks nina.[8] Jacksoni sügav
rahulolematus oma välimusega, õudusunenäod ja kroonilised unehäired, suur kuulekus eriti isale
ning lapseks jäämine täiskasvanueaski on lapseeas kogetud väärkohtlemise korral tüüpilised.[9]

Intervjuus Martin Bashiriga, mida hiljem kasutati 2003. aasta dokumentaalfilmis "Elu Michael
Jacksoniga", tunnistas Jackson, et isa tegi talle haiget, aga oli sellest hoolimata "geenius", sest isa
range distsipliin aitas tema edule palju kaasa. Kui Bashir küsis edasi peksmise kohta, pani Jackson käe
näo ette, et küsimusi tõrjuda. Ta meenutas, kuidas isa oli poegade lauluproovis istunud, rihm käes, ja
eksimuse korral kohe lajatanud.[10][11]

Aastal 1964 liitusid Michael ja vend Marlon bändiga The Jackson Brothers, kuhu juba kuulusid tema
vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine. Algul mängisid nad taustamuusikutena kongasid ja
tamburiini. Hiljem sai Jacksonist taustalaulja ja tantsija. 8-aastaselt sai temast koos Jermaine'iga
põhilaulja ja bändi nimeks sai The Jackson 5.[4] Aastatel 1966–1968 tegi bänd pikki tuure
kesklääneosariikides. Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides enne striptiisietendusi. 1966. aastal
võitsid nad bändiga tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown
hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael.[12]

Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas "Big Boy", kohaliku plaadifirma Steeltown
jaoks; aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records.[4] Aastal 2004 nimetas Jon Pareles
noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et ta tõusis kiiresti juhtlauljaks ja bändi peamiseks
tõmbenumbriks.[13] Nende neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll
Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esimesele kohale; see oli rekord.[4] Aastatel 1972–
1975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be
There" ja "Ben", mis kuulusid The Jackson 5 müügiõiguse alla. Albumitelt ilmusid menukad singlid,
nagu "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastast 1973
hakkasid bändi müügitulemused halvenema. Motown ei võimaldanud Jacksonitele loomingulist
iseseisvust, mida nad taotlesid. Kuigi mitu nende hitti jõudis veel esimese 40 hulka, sealhulgas
esiviisikusse jõudnud diskosingel "Dancing Machine" ja esimese 20 hulka jõudnud "I Am Love", lahkus
bänd 1975 Motowni alt.[14]
[redigeeri]
Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981)

Juunis 1975 sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga Epic Records, CBS Recordsi
tütarettevõttega[14] ja võttis endale uueks nimeks The Jacksons. Umbes sel ajal sai ametlikult bändi
liikmeks noorem vend Randy, Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.[15] Ansambel
jätkas kontsertide andmist nii USA-s kui ka välismaal ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus
albumit. Sellel ajal oli Michael bändi peamine laulukirjutaja, kelle loodud on muu hulgas hitid "Shake
Your Body (Down to the Ground)", "This Place Hotel," ja "Can You Feel It".[12] Aastal 1978 mängis
Michael Jackson Hernehirmutist (The Scarecrow) muusikalfilmis "The Wiz". Võtetel sai ta tuttavaks
Quincy Jonesiga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni
järgmist stuudioalbumit "Off the Wall".[16] Aastal 1979 murdis Jackson keerulise tantsu käigus
ninaluu. Talle tehti rinoplastiline operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jackson kurtis
hingamisraskuste üle, mis tema karjääri ohustasid. Talle soovitati plastilist kirurgi Steven Hoefflinit,
kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni.[17]

Jones ja Jackson produtseerisid albumi "Off the Wall" koos. Peale Jacksoni enda kirjutasid albumile
laule ka Rod Temperton, Stevie Wonder ja Paul McCartney. Album ilmus 1979. Sellest sai esimene
sooloalbum, millelt jõudis neli hitti USA esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't Stop 'til You Get
Enough" ja "Rock with You".[18][19] Album jõudis edetabelis Billboard 200 kolmandale kohale ning
seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.[20] Aastal 1980 võitis Michael kolm
Ameerika muusikaauhinda: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja parim souli ja
R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.[21][22] Samal aastal osutus ta Billboard Year-
Endi järgi parimaks R&B ja mustanahaliste muusika meesartistiks ja parima R&B ja mustanahaliste
muusika albumi ("Off the Wall") tegijaks ning sai Grammy auhinna parima R&B lauljana lauluga
"Don't Stop 'til You Get Enough".[18] Aastal 1981 võitis Michael kaks Ameerika muusikaauhinda:
parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartistina.[23] Hoolimata headest
müügitulemustest tundis Jackson, et albumil "Off The Wall" oleks võinud olla palju suurem mõju. Ta
oli täis otsustavust oma järgmise albumiga ootused ületada.[24] 1980. aastal tagas ta endale kõige
kõrgema litsentsitasu määra muusikatööstuses: 37 protsenti albumi hulgimüügi kasumist.[25]
[redigeeri]
"Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983)

Aastal 1982 luges Jackson sisse audioraamatu "E.T. the Extra-Terrestrial", millel ta laulis ka laulu
"Someone In the Dark". Salvestis võitis 1984. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal
aastal võitis Jackson veel seitse Grammy auhinda[26] ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda[27]
(sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlemal puhul ühel aastal
võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "Thriller" eest, mis anti välja 1982.
aasta lõpus. See oli 1983. aasta kõige rohkem müüdud album maailmas[28] ning sellest sai kõigi
aegade kõige rohkem müüdud album USA-s. Samuti on sellest saanud kõigi aegade kõige rohkem
müüdud album maailmas: seda on müüdud üle 110 miljonit eksemplari[29]. Album oli edetabelis
Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene
album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard Hot 100 esikümnes; nende seas olid "Billie Jean",
"Beat It" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"[30]. "Thriller" sai RIAA-lt USA topeltteemantalbumi
sertifikaadi (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983. aasta parima
helirežissööritööga mitteklassikalise muusika salvestise eest (helirežissöör Bruce Swedien).[31]
Jacksoni advokaat John Branca märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem litsentsitasu määr
muusikatööstuses: umbes 2 dollarit igalt müüdud albumilt. Ta sai rekordilisi kasumeid ka oma
salvestiste müügist. Dokumentaalfilmi "The Making of Michael Jackson's Thriller" videokassetti müüdi
mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais 1984 ilmusid poodidesse Michael Jacksoni moodi nukud,
mis maksid 12 dollarit.[32] Biograaf J. Randy Taraborrelli kirjutab, et "Thriller ei müünud nagu
vabaajaese, nagu ajakiri, mänguasi, piletid hittfilmile, vaid hakkas müüma nagu
majapidamistoode."[33] 1985. aastal võitis Michael Jacksoni albumi Thriller tegemine Grammy
auhinna parima muusikavideo eest pikas vormis.[26] 2009. aasta detsembris valiti "Thrilleri"
muusikavideo USA Kongressi raamatukogu poolt National Film Registry-i jaoks, olles esimene
muusikavideo, mis on eales sinna vastu võetud.[34][35][36]
Time kirjeldas Jacksoni mõju sel hetkel kui "rekordite, raadio, rokkvideote staari. Ühemeheline
päästemeeskond muusikaäri jaoks. Laulukirjutaja, kes paneb paika aastakümnendi rütmi. Kõige
külgetõmbavamate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes lõikab läbi kõigi maitse, stiili ja värvi
piiride".[32] The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on Michael Jackson ja kõik teised.
[37]

1983. aasta märtsis ühines Jackson taas oma vendadega legendaarseks live-esinemiseks, mida
lindistati erisaate Motown 25: Yesterday, Today, Forever jaoks. Saade läks eetrisse 16. mail 1983 ning
seda vaatas 47 miljonit inimest. Seal esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown
artistid. Saadet mäletatakse eelkõige Jacksoni laulu "Billie Jean" sooloesituse pärast. Kandes
silmapaistvat musta palettjaki ja golfikinnast, mida kaunistasid teemantid, debüteeris ta oma
signatuur-tantsuliigutust moonwalki, mida endine Soul Traini tantsija ja Shalamari liige Jeffrey Daniel
oli õpetanud talle kolm aastat tagasi. The Jacksonsi esinemist võrreldi Elvis Presley ja The Beatlesi
esinemisega saates The Ed Sullivan Show.[38] Anna Kisselgoff The New York Times'ist kirjutas hiljem:
" Moonwalk, mille Jackson kuulsaks tegi, on tema tantsustiili asjakohane metafoor. Kuidas ta seda
teeb? Tehnikuna on ta suurepärane illusionist, tõeline pantomiim. Tema võime hoida üht jalga
sirgena, kui ta libiseb, samal ajal kui teine jalg on kõverdatud ja tuntub kõndivat, nõuab täpset
ajastamist."[39]
[redigeeri]
Pepsi, "We Are the World" ja ärikarjäär (1984–85)

Jackson koos Knott's Berry Farmi maskoti Snoopyga 1984. aasta aprillis

27. jaanuaril 1984 filmisid Michael ja teised ansambli The Jacksons liikmed Pepsi Cola reklaami, mida
vaatasid üle BBDO agentuuri juht Phil Dusenberry,[40] ning Pepsi's Worldwide juhtivdirektor Alan
Pottasch Shrine'i auditooriumis Los Angeleses. Terve täismaja fännide ees antud simuleeritud
kontserti ajal, süttisid Jacksoni juuksed pürotehnika tõttu põlema. Ta sai teise astme põletusi oma
peanahale. Jackson läks ravile, et varjata oma arme peanahal ning samuti käis varsti pärast seda oma
kolmandal ninalõikusel.[17] Jackson ei paranenud kunagi sellest vigastusest. Pepsiga jõuti
kohtuvälisele kokkuleppele ning Jackson annetas sellest saadud miljon dollarit Brotman
meditsiinikeskusele Culver Citys, kus nüüd on "Michael Jackson Burn Center", mis on tema annetuse
eest tehtud.[41] Dusenberry jutustas hiljem sellest episoodist oma memuaaris Then We Set His Hair
on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising.

14. mail 1984 kutsuti Jackson Valgesse Majja, et saada auhind president Ronald Reaganilt, selle eest,
et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja
narkosõltuvusest.[42] Jackson võitis samal aastal kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt järgnevatest
albumitest, ei olnud tema albumil Thriller ametlikku kontserttuuri, mis seda reklaamiks. Kuid 1984.
aasta kontserttuuril Victory Tour, mille peaesinejateks olid The Jacksons, kus esitleti rohkem kui
kahele miljonile ameeriklasele paljugi Jacksoni uut materjali. Ta annetas kõik sellest saadud tulud,
mida oli umbes 8 miljonit dollarit, heategevusele.[43] Ta aitas kirjutada ka heategevussinglit "We Are
the World" koos Lionel Richie'iga 1985. aastal, mis anti ülemaailmselt välja, et aidata vaeseid USA-s ja
Aafrikas. Sellest sai üks enim-müüdud singleid läbi aegade, müües umbes 30 miljonit koopiat.
Miljoneid dollareid annetati nälja leevendamiseks. 1986. aastal võitis "We Are the World" neli
Grammy auhinda (üks läks Jacksonile Aasta laulu eest). Ameerika Muusikaauhinna direktorid
otsustasid heategevuslaulu eemaldada võistluselt, kuna nad tundsid, et see oleks sobimatu, aga
tunnustasid laulu kahe eriautasuga (üks laululoomise ja teine idee USA for Africa pärast). Need on
ainsad AMA-d, mis ta on võitnud kui mitte-sooloartist.[44][45][46][47]

Jackson Valge Maja lõunaportikusel koos president Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga
1984. aastal
1984. aastal ATV Music Publishing, millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, kaasaarvatud
Northern Songsi kataloogile, mis sisaldas enamik The Beatlesi poolt lindistatud Lennon/McCartney
kompositsioone, pandi müügile Robert Holmes à Courti poolt.[48] Jackson hakkas sellest
muusikakataloogi omamisest huvituma, pärast Paul McCartneyga töötamist 1980ndate algul: Jackson
sai teada, et McCartney sai umbes 40 miljonit aastas teiste inimeste laulude pealt.[49] In 1981,[50]
McCartneyle pakuti ATV muusikakataloogi 20 miljoni naela eest (40 miljonit USD).[49][51] McCartney
jutu järgi võttis ta ühendust Yoko Onoga,et teha ühine ost, kus kumbki oleks maksnud võrdselt 10
miljonit, kuid Ono arvas, et nad saaks seda osta 5 miljoni naela eest kumbki.[49][51] Kui nad ei
saanud teha ühist ostu, lasi McCartney pakkumisel luhta minna, kuna ta ei tahtnud olla Beatle'i
laulude ainuomanik .[50][51]

1984. aasta müügi kohta ütles Holmes à Courti vahendaja, et nad olid andnud Paul McCartneyle
esimesena keeldumisõiguse, aga McCartney ei tahtnud seda tollal."[52] Samuti kinnitas McCartney
advokaat Jacksoni advokaadile, John Brancale, et McCartney ei ole huvitatud enampakkumisest:
McCartney väidetavalt ütles, et see on liiga kallis[49][50] Siiski oli ka teisi kompaniisi ja investoreid,
kes tegid enampakkumisi. Septembis 1984 informeeriti Jacksonit esmakordselt Branca müümistest ja
saatis 20. novembril 1984 oma enampakkumise 46 miljoni dollari suuruses.[48] Jacksoni agendid
arvasid, et nende pakkumine ületab teiste omi mitmekordselt, aga põrkasid kokku uute pakkujate või
uute arutelu valdkondadega.[48] Mais 1985 loobus Jacksoni tiim kõnelustest, olles kulutanud üle ühe
miljoni dollari nõuetekohase hoolsuse jaoks nelja kuu jooksul ja läbirääkimistele.[48]

Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et Charles Koppelmani ja Marty Bandieri The Entertainment
Co. oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest.[48] Augusti
alguses võttis Holmes à Courti tiim Jacksoniga ühendust ning läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis
oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini
lõpetama, olles lõpetanud ATV Musicu nõuetekohase hoolsuse.[48] ta nõustus ka Holmes à Courti
külastama Austraalias, kus ta oleks osalenud Kanal 7-e Perthi teletonis.[48][52] Jacksoni ATV Musicu
ost vormistati lõplikult 10. augustil 1985.[48]
[redigeeri]
Välimus, tabloidid, Bad, autobiograafia ja filmid (1986–87)
Pikemalt artiklis Michael Jacksoni tervis ja välimus

Jacksoni nahavärv oli olnud keskmine pruun terve tema nooruse ajal, aga 1980ndate aastate keskel,
läks see tasapisi heledamaks. Muutus pälvis laialdast meedia tähelepanu, kaasaarvatud kuulujutte, et
ta pleegitab oma nahka.[53] J. Randy Taraborrelli biograafia järgi 1986. aastal, diagnoositi Jacksonil
vitiliigo ja luupus. Vitiliigo muutis osaliselt ta nahka heledamaks ja luupus oli remissioonis ehk
"rahuolekus". Mõlemad haigused tegid ta päikese valguse vastu tundlikuks. Ravid, mida kasutas oma
olukorra muutmiseks, muutsid tema nahka veel heledamaks ja kasutades pannkoogi mähist, võis ta
näha välja veel heledam.[54] Jacksonil diagnoositi tema lahkamisel samuti vitiliigo.[55] Mitmed
kirurgid spekuleerisid, et ta oli käinud erinevatel ninaoperatsioonidel, laubatõstmise, huulte
kitsendamise ja põsesarna operatsioonidel. Vaatamata sellele, eitas Jackson seda ja väitis, et ta käis
ainult ninaoperatsioonil.[56] Jackson väitis, et ta on käinud kahel korral ninaoperatsioonil, kuid pole
oma näoga muudel operatsioonidel käinud, kuigi ta mainis ühel korral, et lasi oma lõuale luua
lohukese.[57] Jackson kaotas 1980ndate aastate algul kaalu dieedi muutmise tõttu ja soovist saada
tantsija keha.[57] Pealtnägijad teatsid, et ta oli tihti uimane ja spekuleerisid, et ta kannatas anoreksia
all. Kehakaalu kaotamise perioodi muutusid hilisemas elus sagedaseks probleemiks.[58]

Oma ravikursuse ajal sai Jackson omale kaks lähedast sõpra: oma dermatoloogi, doktor Arnold Kleini
ja Kleini medõe Debbie Rowe'i. Rowe'ist sai lõpuks Jacksoni teine naine ja tema kahe vanema lapse
ema. Kaua enne seda, kui nad romantilisse suhtesse astusid, toetus Jackson emotsionaalse toe
saamiseks tugevalt Rowe'ile. Ta toetus tugevalt ka Kleinile meditsiinilise ja äri nõu saamiseks.[59]
Jackson kaks aastat pärast seda, kui tal diagnoositi vitiliigo, pildil haiguse varases staadiumis

Jacksonist sai üha sensatsioonilisemate raportite teema. 1986. aastal avaldasid tabloidid loo sellest,
et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemise protsessi. Teda kujutati lamamas
klaaskastis. Kuigi see väide ei olnud tõsi, väitsid tabloidid, et Jackson oli seda ise levitanud.[60][61]
Kui Jackson ostis šimpansi nimega Bubbles laboratooriumist, kirjutati, et ta on üha kaugenemas
reaalsusest.[62] Väideti, et Jackson oli pakkunud, et ostab Joseph Merrick ("elevandimehe") luud.
Kuigi see polnud tõsi, ei eitanud Jackson seda lugu.[60][61] Kuigi algselt nägi ta neid lugusi kui
võimalust saada avalikku tähelepanu, lõpetas ta valede levitamise pressile, kuna need muutusid üha
sensatsioonilisemateks. Sellest tulenevalt, hakkas meedia ise oma lugusid välja mõtlema.[61][63][64]
Need raportid jäid inimeste mällu, inspireerides hüüdnime "Wacko Jacko" (Veidrik-Jacko), mida
Jackson hakkas põlgama.[65] Kuulujuttudele vastades,tsiteeris ta Taraborrellit:
„Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu
ja teen keskööl voodoo tantsu. Nad usuvad ükskõik mida, sa ütled, sest sa oled reporter. Aga kui
mina, Michael Jackson ütleksin, et ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning teen
keskööl voodoo tantsu, ütleksid inimesed, "oi mees, see Michael Jackson on segane. Ta on kokku
varisenud. Sa ei saa uskuda mitte üht sõnagi, mis tema suust välja tuleb."[66]“

Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki Badi ajastul

Jackson tegi koostööd Francis Ford Coppolaga 17-minutilise 3D-filmi, Captain EO juures, mis
esilinastus 1986. aasta septembris nii originaalses Disneylandis kui ka Epcotis Floridas ja 1987. aasta
märtsis Tokyo Disneylandis. 30 miljoni dollarine film oli populaarne atraktsioon kõigis kolmes pargis.
Captain EO atraktsioon oli hiljem kujutatud Euro Disneylandis pärast seda kui see avati 1992. aastal.
Kõigi nelja pargi Captain EO installatsioonid jäid edukalt avatuks kuni 1990. aastateni: Pariisi
installatsioon oli viimane, mis 1998. aastal suleti.[67] See atraktsioon oli hiljem 2010. aastal, pärast
Jacksoni surma, Disneylandis tagasi.[68]

1987. aastal eraldas Jackson end Jehoova tunnistajatest, sest nad laitsid tema video Thrillerit.[69]
Kuna muusikatööstus ootas uut suurt hitti, siis oli Jacksoni esimene album, Bad (1987), viie aasta
jooskul väga oodatud.[70] See ei ületanud Thrillerit kui kaubandusliku või artistliku triumfina, aga Bad
oli ikka märkimisväärne edu omal moel.

Albumilt Bad ilmus seitse hittsinglit USAs, millest viis ("I Just Can't Stop Loving You", "Bad", "The Way
You Make Me Feel", "Man in the Mirror" ja "Dirty Diana") jõudsid esimesele kohale Billboard Hot 100
edetabelis. See oli rekord kõige rohkem number üks singlite eest Hot 100 mingilt albumilt,
kaasaarvatud Thrillerilt.[71] Kuigi tiitellaulu video oli väidetavalt tuletatud varasema singli videost
"Beat It", tõestas Jacksoni laul Bad olevat üks tema ikoonilisemaid hetki. See oli julge, aga värviline
eepos, mille taustal New Yorki metroosüsteem, koos kostüümide ja koreograafiaga, mis sai
inspiratsiooni West Side'i loost. 2008. aasta seisuga oli album müüud 30 miljonit eksemplari üle
maailma.[72] Tänu albumile Bad võitsid Bruce Swedien ja Humberto Gatica ühe Grammy 1998. aastal
Parima produtseeritud loo eest mitteklassikalises kategoorias ja Michael võitis 1989. aastal ühe
Grammy Parima muusikavideo, "Leave Me Alone," eest.[26][31] Samal aastal võitis Jackson Ameerika
Muusikaauhindadel auhinna, selle eest, et Bad on esimene album, millelt ilmus viis number üks singlit
USAs, esimene album, mis jõudis esimesele kohale 25 riigis ja enim-müüdud album maailmas 1987. ja
1988. aastal.[73][74][75][76] 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika Muusikaauhinna Parima souli/R&B
singli eest.[77]

Bad World Tour algas 12. septembril 1987 ja lõppes 14. jaanuaril 1989.[78] Ainuüksi Jaapanis, müüdi
14 kontserti välja ja meelitas kohale 570 000 inimest, ületades eelmist rekordit, 200 000 inimest ühel
kontserttuuril, peaaegu kolm korda.[79] Jackson murdis Guinessi maailmarekordi, kui 504 000
inimest käis tema seitsmel välja müüdud kontserdil Wembley Staadionil. Ta teostas 123 kontsertit 4,4
miljonilisele publikule. Bad Tourist sai viimane Jacksoni kontserttuur, mis sisaldas esinemisi USA
mandril, kuigi hilisemad tuurid jõudsid Hawaiile.
[redigeeri]
Autobiograafia, muutuv välimus ja Neverland (1988–1990)

Jackson esitab laulu "The Way You Make Me Feel"

1988. aastal andis Jackson välja oma esimese ja ainsa autobiograafia Moonwalk, mille lõpetamiseks
läks aega neli aastat ja müüs 200 000 koopiat.[80] Jackson kirjutas oma lapsepõlvest, ansamblist The
Jackson 5 ja vägivallast, mille all ta oli kannatanud.[81] Ta kirjutas ka oma näo väljanägemisest,
öeldes, et ta on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud lohukese oma lõuale teha.[57] Ta omistas paljud
oma näostruktuuri muutused puberteedile, kaalulangusele, karmile taimetoitluse dieedile, juuksestiili
muutusele ja lavavalgustusele.[57] Moonwalk jõudis esimesele kohale The New York Times'i
bestsellerite' nimekirjas.[82] Pärast seda anids ta välja filmi Moonwalker, mis sisaldas live salvestisi ja
lühifilme, mille peaosades olid Jackson ja Joe Pesci. Filmi plaaniti algselt välja anda teatrites, aga
finantsiliste probleemide tõttu anti see välja otse videokassettina. See debüteeris Billboard Top
Muusikavideokassetti edetabelis esimesel kohal, jäädes edetabelisse 22 nädalaks. Lõpuks kukkus see
edetabelis allapoole, kui selle asemele sai esimesele kohale Michael Jackson: The Legend Continues.
[83]

1988. aasta märtsis ostis Jackson maa Santa Ynezi, California lähedale, et ehitada Neverlandi rantšo,
mis maksis arvatavasti 17 miljonit USA dollarit. Ta seadis 2700-aakrilisele (11 km2) maale sisse
vaateratta, loomaaia ja filmiteatri. 40-liikmeline turvatöötajate meeskond valvas sealset maa-ala.
2003. aastal oli selle väärtus umbes 100 miljonit dollarit.[13][84] Ainuüksi 1989. aastal olid tema iga-
aastased tulud albumite müügist, reklaamitest ja kontsertitest hinnaguliselt 125 miljonit dollarit.[85]
Varsti pärast seda sai temast esimene läänlane, kes esines televisioonireklaamis ja Nõukogude Liidus.
[83]

Tema edu tulemuseks oli see, et teda hakati nimetama "Popikuningaks".[86][87][88][89] Hüüdnime
populariseeris Elizabeth Taylor, kui ta andis Jacksonile üle Soul Traini Auhinna tema saavutuste eest
1989. aastal, kuulutades teda "tõeliseks popi-, rokki- ja soulikuningaks."[90] President George H. W.
Bush andis talle Valge Maja Aastakümne artisti auhinna.[91] 1985 kuni 1990. aastani annetas ta 500
000 dollarit United Negro College Fondile, ja kõik tulud tema singlist "Man in the Mirror" läks
heategevusele.[92][93] Jacksoni oma live tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis Jr.'i 60.
sünnipäevapidustusel, sai Emmy auhinna nominatsiooni.[83]
[redigeeri]
Esimene lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu (1993–94)
Pikemalt artiklis 1993. aasta lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistused Michael Jacksoni vastu

Jackson andis 90-minutilise intervjuu Oprah Winfreyle veebruaris 1993, tema teine intervjuu 1979.
aastast alates. Rääkides oma lapsepõlves kogetud vägivallast isa käte läbi, krimpsutas ta nägu. Ta
uskus, et jäi ilma paljustki oma lapsepõlvest, tunnistades, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas
tabloidide kuulujutte, nagu oleks ta ostnud Elevandimehe luud, maganud hapnikukambris või teinud
oma nahka heledamaks, öeldes esimest korda, et tal oli vitiliigo. Intevjuud vaatas umbes 90 miljonit
ameerika televaatajat. Dangerous sisenes uuesti albumi edetabelites top 10-sse, rohkem kui aasta
pärast selle algset väljaandmist.[11][53][94]

1993. aasta suvel süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses kuritarvitamises 13-aasta vanuse poisi Jordan
Chandleri ja tema isa Dr. Evan Chandler, hambaarsti, poolt.[95][96][97] Chandleri perekond nõudis
Jacksonilt kahjutasu, kuid Jackson keeldus alguses. Jordan Chandler ütles lõpuks politseile, et laulja oli
teda seksuaalselt ära kasutanud.[98] Dr. Chandleri juttu, kus ta arutas oma kavatsusi süüdistustega
jätkata, lindistati. Ta ütles, et kui ta sellega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. „Pole mingit võimalust,
et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan ja nemad on igaveseks hävitatud... Michaeli karjäär saab
läbi“. Jordani ema oli aga siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.[97] Jackson kasutas
hiljem seda lindistust, et väita, et ta oli kadeda isa ohver, kelle ainus eesmärk oli lauljalt raha välja
petta.[97]

Hiljem samal aastal, 20.detsembril, otsiti Jacksoni kodu politsei poolt läbi ja Jackson pidi enda läbi
otsimiseks lahti riietuma.[99] Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete
kehaosade kirjelduse. Märkimisväärselt väitis ta, et Jacksoni pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuigi
läbiotsimine näitas vastupidiselt, et see oli ümberlõikamata,[100] fakt, mida hiljem kinnitas
lahkamine.[101] Tema sõbrad ütlesid, et Jackson ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes
tema läbi otsimisega, kus ta pidi lahti riietuma. Uurimine oli piisavate tõenditeta ja süüdistusi ei
esitatud.[102][103] Jackson kirjeldas läbi otsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kuulutas
end süütuks.[95][99][104] 1. jaanuaril 1994 jõuti Chandleritega kokkuleppele ning neile maksti 22
miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 2. mail 1994
laiali, ilma et Jacksonile oleks süüdistus esitatud.[105] Pärast seda lõpetasid Chandlerid mbes 6. juui
1994 paiku kriminaaluurimisega koostöö.[106][107][108] Kohtuvälised kokkuleppe dokumendid
ütlesid konkreetselt, et Jackson pole midagi valesti teinud ja ei võta vastutust. Chandlerid ja nende
pereadvokaat Larry Feldman kirjutas sellele alla ilma mingite vastuväideteta.[109] Chandlerite
advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et keegi ei ostnud mingit vaikimist.[110] Kümnend pärast seda
fakti, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994.
aasta kokkuleppe oli sõlmitud ilma tema nõusolekuta.[107]

Jackson abiellus Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga 1994. aastal.

1994. aasta mais abiellus Jackson Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga. Nad kohtusid esimest korda
1975. aastal Bally's, kui seitsme aastane Presley ühel Jacksoni pere kihlumisel käis ja taasühendati
läbi ühise sõbra.[111] Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõbrus 1992. aasta novembris
Los Angeleses.[112] Nad jäid ühendusse iga päev telefoni kaudu. Kuna lapse ärakasutamise
süüdistused said avalikuks, muutus Jackson emotsionaalselt aina sõltuvamaks Presleys. Ta oli mures,
Jacksoni vaaruva tervise ja narkootikumide sõltuvuse pärast.[113] Presley selgitas, et ta uskus, et
Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult ning ta armus Jacksoni. Presley ütles,
et ta tahtis teda päästa ning tundis, et ta suudab seda.[114] Ta veenas Jacksonit lõpuks, et ta jõuaks
kohtuvälisele kokkuleppele ja läheks taastusravisse, et taastuda.[113]

Jackson tegi 1993. aasta sügise paiku Presleyle telefoni kaudu abiellumisettepaneku, öeldes, et kui
ma paluksin sul minuga abielluda, kas sa teeksid seda?[113] Nad abiellusid salaja Dominikaani
Vabariigis, eitades seda peagu kaks kuud pärast seda.[115] Abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu...
seksuaalselt aktiivne".[116] Sel ajal spekuleerisid tabloidid, et abielu oli selleks, et tõsta Jacksoni
avalikku mainet.[115] Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.
[117] 2010. aasta intervjuus Oprah'ga tunnistas Presley, et nad veetsid veel neli aastat pärast
lahutust olles suhtes ja minnes lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.[118]
[redigeeri]
HIStory, teine abielu ja isadus (1995–99)

1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues
Sony/ATV Music Publishingi. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul 95 miljonit dollarit
kui ka õigusi rohkematele lauludele.[119][120] Varsti andis ta välja topletalbumi HIStory: Past,
Present and Future, Book I. Esimene disk, HIStory Begins, oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti
hiljem 2001. aastal uuesti välja kui Greatest Hits: HIStory, Volume I, samas teine disk, HIStory
Continues, sisaldas 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esimesel kohal ning on
sertifitseeritud 7 miljoni koopia müümise eest USAs.[121] See on enim-müüdud mitmeplaadiline
album läbi aja, müües 20 miljonit koopiat üle maailma.[122][123] HIStory sai Grammy auhinna aasta
albumi kategoorias.[124]

Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil

Esimene singel , mis albumilt välja anti oli topelt A-poolega "Scream/Childhood". "Scream" oli duett,
mis esitatud koos tema õe Janetiga. Laul võitleb meedia vastu, peamiselt selle vastu, mida meedias
temast kujutati 1993. aasta lapse ärakasutamise süüdistuste ajal. Singel oli kõige kõrgem uustulija
Billboard Hot 100, debüteerides viiendal kohal ja sai Grammy auhinna parima pop-koostöö eest.[124]
"You Are Not Alone" oli teine singel albumilt HIStory. See laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle
eest, et debüteeris esimese singlina üldse Billboard Hot 100 esimesel kohal.[85] Seda nähti kui suure
kunstilise ja ärilise eduna, saades Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.[124] 1995. aasta
lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, pärast seda kui ta oli televisioonis esinemise proovide ajal
kokku kukkunud. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.[125] "Earth Song" oli
kolmas singel, mis albumilt ilmus ja oli Suurbritannia singliedetabelis esimesel kohal kuus järjestikkust
nädalat 1995. aasta jõulude ajal. See müüs miljon koopiat, olles Jacksoni kõige edukam singel seal.
[124] Laul "They Don't Care About Us" tekkitas skandaale pärast seda, kui Laimuvastane Liiga ja
teised grupid kritiseerisid selle väidetavalt antisemiitlike laulusõnu. Jackson andis kiiresti välja
muudetud versiooni laulust, ilma solvavate laulusõnadeta.[126] 1996. aastal võiti Jackson Grammy
parima muusikavideo eest, lauluga "Scream" ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop-ja rokklaulja
eest.[26][127]

Albumit promoti kontserttuuriga HIStory World Tour. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15.
oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis
kontserttuuriga 165 miljonit dollarit. Tuuriga, millega külastati viite kontinenti ja 35 riiki, oli Jacksoni
kõige edukam kontserttuur, kui võtta arvesse pealtvaatajaid.[78] Tuuri ajal abiellus Jackson oma
pikaaegse sõbra Deborah Jeanne Rowe'ga, kes oli nahaarst, ettevalmistamata tseremoonial Sydneys,
Austraalias. Rowe oli sel ajal umbes kuuendat kuud rase paari esimese lapsega. Algselt polnud
Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema Katherine veenis neid seda tegema.[128]
Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael
Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3. aprillil 1998.[117][129] Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson
sai endale laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli peamiselt rahumeelne, aga hilisema
hooldusõiguse taotlusega, ei jõutud enne kokkuleppele, kui 2006. aastal.[130][131]

1997. aastal andis Jackson välja Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix, mis sisaldas remikse
tema hittsinglitest albumil HIStory ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6
miljonit koopiat, olles enim-müüdud remiksalbum, mis kunagi välja antud.[132] See album jõudis
Suurbritannias esimesele kohale, nagu ka singel Blood on the Dance Floor.[132][133] USAs sai album
plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.[134][124] Forbes arvas tema iga-
aastase sissetuleku olevat 1996. aastal 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.[84] Kogu 1999.
aasta juuni oli Jackson seotud erinevate heategevusüritustega. Ta ühines koos Luciano Pavarottiga
heategevuskontserdil Modenas, Itaalias. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti
miljoneid dollareid endise Jugoslaavia Vabariigi põgenike heaks, kes olid Kosovost, samuti ka
lisatulusid Guatemalas elavate laste jaoks.[135] Hiljem, samal kuul, organiseeris Jackson mitu
"Michael Jackson & Friends" heategevuskontserte Saksamaal ja Koreas. Teised artistid, kes sellega
seotud, olid Slash, Scorpions, Boyz II Men, Luther Vandross, Mariah Carey, A. R. Rahman, Prabhu
Deva Sundaram, Shobana, Andrea Bocelli ja Luciano Pavarotti. Tulud läksid Nelson Mandela
Lastefondi, Punase Risti ja UNESCO jaoks.[136]
[redigeeri]
Tüli plaadifirmaga, Invincible ja kolmas laps (2000–03)
Sajandivahetusel autasustas Ameerika Muusikaauhinnad Jacksonit, kui 80ndate Artist.[137] Kogu
2000. ja 2001. aasta töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley ja Rodney Jerkinsiga, kui ka teistega.
Need sessioonide tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album nimega Invincible. Invincible oli
Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uue materjaliga album, mis välja antud
tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma, Sony Music
Entertainmenti vahel. Jackson oli oodanud litsentse, mis läksid albumitegijatele, saada tagasi 2000.
aastate alguses. Kui tal oleks litsentsid, saanuks ta promoda albumimaterjali nii nagu talle meeldinuks
ja ta oleks saanud endale jätta ka kõik tulud,mis albumilt tulevad. Kuid erinevate klauslite tõttu
lepingus, tuli välja, et litsentside tagasi saamise periood on mitu aastat kaugemal. Jackson avastas, et
advokaat, kes teda esindas, esindas ka Sonyt.[133] Jackson oli mures ka fakti pärast, et mitu aastat oli
Sony talle survet avaldanud, et ta müüks oma osa muusikakataloogist. Jackson kartis, et Sonyl võib
olla huvidekonflikt, kuna kui Jacksoni karjäär läbi kukub, peaks ta oma osa kataloogist maha müüma
madala hinnaga.[138] Jackson otsis varajast lahkumist oma lepingust.[133] Enne oma plaadi
Invincible välja andmist, informeeris Sony Music Entertainmenti juht Tommy Mottola Jacksonit, et ta
lahkub Sonyst.[133] Selle tulemusena kõik singlite välja andmised, video lindistamised ja
promomised, mis seotud albumiga Invincible, olid katkestatud.

2001. aasta detsembris toimusid kaks 30. aastapäeva kontsertit Madison Square Gardenis, et
tähistada laulja 30. aastat soololauljana. Jackson esines esimest korda laval koos oma vendadega
pärast 1994. aastat. Kontserdil esinesid ka Mýa, Usher, Whitney Houston, 'N Sync, Destiny's Child,
Monica, Luther Vandross, Slash ja teised.[139] Teine kontsert leidis aset päev enne 11. septembri
terrorirünnakuid.[140] Pärast seda rünnakut aitas Jackson organiseerida United We Stand: What
More Can I Give heategevuskontserte RFK staadionil Washington D.C.-s. Kontsert toimus 21. oktoobri
2001 ning seal esines mitmeid erinevaid artiste, kaasaarvatud Jackson ise, kes esitas finaalilauluna
"What More Can I Give".[138] Jacksoni sooloesinemised olid välja jäetud televisiooni versioonis, kuigi
teda võis ikka näha laulmas taustavokaale. See väljajätmine juhtus lepinguliste probleemide tõttu,
mis olid seotud varasemate 30. aastapäeva kontsertitega, mis olid kokku surutud kahe tunnisesse
erisaatesse nimega Michael Jackson: 30. aastapäeva tähistamine: Sooloaastad. Saade läks eetrisse
novembris 2001.

Hoolimata sündmustest, mis eelnesid albumile Invincible, anti see ikkagi välja 2001. aasta oktoobris.
Albumist Invincible sai hitt, debüteerides 13 riigi edetabeli tipus ja mida müüdi 13 miljonit koopiat üle
maailma. See sai topeltplaatina sertifikatsiooni USAs.[134][122][141] Siiski olid selle albumi
müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel. Osalt oli see selle tõttu, et albumit ei promotud
piisavalt, ei toimunud maailmatuuri ning plaadifirmagaga oldi tülis. Album anti välja ka
muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.[138] Albumi lindistamine maksis 30 miljonit, kui välja jätta
reklaamilepingud.[142] Plaadilt Invincible ilmus kolm singlit: "You Rock My World", "Cry" ja
"Butterflies", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on "saatan" ja
"rassist", kes ei toetanud oma aafrika-ameerika artiste, kasutades neid ainult omakasu nimel.[138] ta
süüdistas Mottolat selles, et ta oli oma kolleegi, Irv Gottit, kutsunud "paksuks neegriks".[143] Sony
keeldus Jacksoni lepingut uuendamast ja väitis, et 25 miljonit maksev promokampaania oli läbi
kukkunud, kuna Jackson keeldus minema kontserttuurile USAs.[142]

2002. aasatl võitis Jackson oma 22. Ameerika Muusikaauhinna Sajandi Artisti eest.[144] Samal aastal
sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega "Blanket").[145] Lapse ema isik on
teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades
surrogaatema ja Jacksoni spermat.[130] 20. novembril 2002 tõi Jackson oma vastsündinud poja,
Berliinis asuva hotelli Adlon, rõdule, samal ajal kui tema fännid vaatasid alt, hoides last oma paremal
käel, riie õrnalt ümber lapse näo laotatud. Laps oli lühikest aega üle rõduääre, neli korrust kõrgemal,
tekitades meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem selle intsidendi pärast, nimetades seda
"kohutavaks veaks".[146] Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku Number Ones. USAs sai
album RIAA poolt kolmekordse plaatina sertifikatsiooni. Suurbritannias sai album vähemalt 1, 2
miljoni koopia müümise eest kuuekordse plaatina staatuse.[134][147]
[redigeeri]
Teine lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja õigeksmõistmine (2003–05)
Vaata ka: Elu koos Michael Jacksoniga ja Inimesed vs. Jackson

2002. aasta mai alguses, lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal, eesotsas briti televisiooni isiku
Martin Bashiriga, ennast jälgida kõikjal, kus ta käis. Bashiri filmimeeskond oli Jacksoniga Berliinis, kui
toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade läks eetrisse 2003. aasta märtsis nimega
Elu koos Michael Jacksoniga ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi.

Dokumentaalfilmi eriti skandaalses stseenis, võis näha, kuidas ta hoidis noore poisi käest kinni ja
rääkis magamaminekust.[148] kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas anta Barbara
maakonna advokaat kriminaaljuurdlust. Jackson arreteeriti 2003. aasta novembris seoses 13-aastase
poisiga, keda näidati dokumentaalis, ja teda süüdistati seitsmekordses lapse ärakasutamises ja
kahekordses joovastava aine annustamises.[148] Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised
polnud mingil moel seksuaalsed. Inimesed vs. Jackson kohtuprotsess algas 31. jaanuaril 2005 Santa
Marias, Californias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis
süüdistustes õigeks.[149][150][151] Pärast kohtuprotsessi läks ta laialdase meediakajastusega Pärsia
lahe saareriiki Bahreini, kus oli Sheikh Abdullah külaline.[152]
[redigeeri]
Viimased aastad (2006–09)

Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal

2006. aasta märtsis suleti Neverlandi rantšo, sest selle ülalpidamine käis talle üle jõu.[153] Tol ajal oli
mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jackson jäi oma 270 miljoni dollarilise laenu
maksmisega hiljaks. Tagatiseks olid tema muusikaavaldamise osakud, kuigi nende osakute pealt sai ta
aastas 75 miljonit dollarit.[154] Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment
Group. Sony tegi ettepaneku lepingu ümber korraldamiseks, mis annaks neile tulevikus valiku poole
Jacksoni osakute ostmiseks, nende ühises kirjastusfirmas (jättes Jacksonile 25% osakutest).[120]
Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile
pole kunagi avalikustatud.[155] Jacksonil polnud tollal plaadilepingut Sony või mõne muu
plaadifirmaga.

2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two
Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy
Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatutki.[156][157] Läbi kogu 2006. aasta andis Sony välja
singleid 1980. ja 1990. aastatest, kui osa Michael Jackson: Visionary seeriast, millest hiljem sai box
set. Enamik neist singlitest hakkasid selle tulemusena sisenesid need laulud jälle edetabelitesse.
2006. aasta septembris kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksnaine Debbie Rowe, et nad olid jõudnud
laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe
lapse hooldajaks olemist.[131] 2006. aasta oktoobris, teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson
lindistab laule Westmeathis, Iirimaal. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende
sessioonide eest maksab, kuna tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli
lahkunud Two Seasi plaadifirmast.[157][158]

2006. aasta novembris kutsus Jackson Access Hollywoodi filmimeeskonna oma stuudiosse
Westmeathi ja MSNBC andis teada, et ta töötas uue albumi kallal, mille produtsentideks on will.i.am
ansamblist The Black Eyed Peas.[122] Jackson esines 2006. aasta Maailma Muusikaauhindadel
Londonis 15. novembril 2006 ning võttis vastu Teemantauhinna, rohkem kui 100 miljoni albumi
koopia müügi eest.[122][159] Jackson läks tagasi USAsse pärast 2006. aasta jõule, et osaleda James
Browni matustel Augustas. Ta ülistas seal Browni, öeldes et ta on Jacksoni suurim inspiratsioon."[160]
2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma:
Famous Music LLC, mille omanik oli enne Viacom. See leping andis talle õigused Eminemi, Shakira,
Becki ja teiste artistide lauludele.[161] Jackson lindistas ulatuslikult sel perioodil New Yorgis
laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide Akoni ja RedOne'iga.[162]
[162][163] 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu Associated Pressile, öeldes et
ta on olnud meelelahutusäris alates kuue aastasest peale ning nagu Charles Dickens ütleks: „On
olnud häid aegu, on olnud halbu aegu. Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut... Samal ajal kui
mõned on teinud tahtlikke katseid, et mulle haiget teha, võtan ma seda kui pikka sammu, sest mul on
armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama“."[164]

2007. aasta septembris ilmusid teated sellest, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid albumit ei
saanudki valmis.[165] Kuid 2008. aastal anti siiski väla Jacksoni ja Sony poolt album nimega Thriller
25, et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi Thriller väljaandmisest. Album sisaldas varem
ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ning ka remikseid, millel Jackson tegi
koostööd nooremate artisitdega, kes olid tema tööst inspireeritud.[166] Kahte singlina välja antud
remiksi saatis tagasihoidlik edu: "The Girl Is Mine 2008" (koos will.i.amiga) ja "Wanna Be Startin'
Somethin' 2008" (koos Akoniga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma Paul
McCartneyta. Album ise oli sellest hoolimata siiski hitt.[166][167][168][169] Jacksoni 50. sünnipäeva
ootuses andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid nimega King of Pop. Veidi erinevad
versioonid anti välja mitmetes riikides, põhinedes kohalike fännihääletuste tulemustel.[170] King of
Pop jõudis top 10-sse, enamikes riikide albumi edetabelis, kus album välja anti ning müüs teistes
riikides hästi importkaubana (nagu näiteks USAs.)[171][172]

2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo,
mida Jackson kasutas tagatisena laenude võtmisel, mille suurus ulatus miljonitesse dollaritesse. Kuid
Fortress otsustas Jacksoni võla müüa Colony Capital LLC-le. Novembris viis Jackson Neverlandi rantšo
nime üle Sycamore Valley Ranch Company LLC-le, mis oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõtte.
See leping vabastas ta võlast ning väidetavalt sai ta isegi 35 miljoni dollari ulatuses kasumit. Oma
surma ajal omas Jackosn ikka osa Neverland/Sycamore Valleyst, kuid pole teada kui suur see osa oli.
[173][174][175] 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga,et
näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, mille suurus ulatus umbes
1390 esemeni. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahepeal.[176] Esemete näitus avati
plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jackosni palvel ära.[177]

2009. aasta märtsis andis Jackson pressikonverentsi Londoni O2 areenal, kus ta teatas tagasitulekust
kontsertsarjaga This Is It. Esinemised oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast
maailmatuuri World Tour, mis lõppes 1997. Jackson viitas võimalikule eemale tõmbumisele pärast
kontserte. Ta ütles, et see on tema "viimane esinemine". Algselt plaaniti Londonis 10 kontsertit,
millele oleks järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja Mumbais. Kontserte korraldava firma AEG
Live president ja juht Randy Phillips, väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks talle sisse
toonud umbes 50 miljonit naela.[178] Londoni kontserte suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid
murdvat piletitemüüki: rohkem kui üks miljon piletit müüdi vähem kui kahe tunniga.[179] Jackson
harjutas tuurile eelnenud nädalatel Los Angeleses, koreograafi Kenny Ortega juhtimise all. Enamik
nendest proovidest leidsid aset Staples Center'is, mille omanik on AEG.[180] Kontsertid oleks alanud
13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest esinemist
Londonis ning piletite läbi müümist, suri Jackson südameseiskumisse.[181] Mõni aeg enne tema
surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob oma rõivabrändi Christian Audigieriga. Oma surma tõttu on
praegune brändi seis teatmata.[182][183]

Jacksoni esimene postuumne singel oli "This Is It", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos Paul Ankaga.
See polnud kontserdil esitavate lugude nimekirjas ning selle lindistus oli vanal demokassetil.
Ülejäänud vennad tulid kokku stuudios esimest korda pärast 1989. aastat, et lindistada
taustavokaale. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm nimega Michael Jackson:
kogu lugu.[184] Hoolimata sellest, et see jooksis kinodes ainult kaks nädalat, teenides rohkem kui
260 miljonit dollarit ülemaailmselt, sai sellest enim teeniv kontsertfilm läbi aegade.[185] Jacksoni
kinnisvara sai 90% tuludest.[186] Filmiga kaasnes samanimeline kogumikalbum. Plaadil on kaks
erinevat versiooni laulust ning sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises
järjekorras nagu nad filmis esinevad. Samuti sisaldab album ka boonusplaati varem avaldamata
Jacksoni hittide versioonidega kui ka luuletust nimega "Planet Earth".[187] 2009. aasta Ameerika
Muusikaauhindadel võitis Jackson neli posthuumset auhinda: kaks endale ja kaks oma albumi
Number Ones eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika Muusikaauhinda.[188][189]
[redigeeri]
Surm ja mälestusteenistus
Vaata ka: Michael Jacksoni surm ja Michael Jacksoni mälestusteenistus

Jacksoni fännid austust avaldamas Hollywoodi Kuulsuste Alleel tema tähele, vahetult pärast tema
surma teatamist.

25. juunil 2009 suri Jackson oma kodus Los Angeleses. Tema ihuarsti Conrad Murray püüded teda
elustada polnud edukad.[190] Los Angeles päästeteenistuse parameedikud said numbrile 911 kõne
kell 12:22 kohaliku aja järgi (19:22 UTC), jõudes kolm minutit hiljem Jacksoni maja juurde.[191][192]
Väidetavalt ta ei hinganud ning teda oldi püütud elustada.[193] Teda püüti elustada teel Ronald
Reagan UCLA Medical Centeri haiglasse ja tund aega hiljem pärast haiglasse saabumist. Ta kuulutati
surnuks 14:26 kohaliku aja järgi (21:26 UTC).[194][195] Jacksoni surm põhjustas ülemaailmse
leinapuhangu.[190]

Uudised levisid kiiresti, põhjustades kasutajate üleküllusest veebilehekülgede kokku kukkumist või
aeglustumist. Nii TMZ kui ka Los Angeles Times kannatasid katkestuste käes.[196] Google arvas
alguses, et miljonite inimeste otsingutulemus Michael Jacksoni nimele tähendas seda, et
otsingumootor oli DoSi rünnaku all. Twitter andis teada lehekülje kokku kukkumisest, nagu ka
Vikipeedia.[197] The Wikimedia Foundation reported nearly a million visitors to Jackson's biography
within one hour, probably the most visitors in a one-hour period to any article in Wikipedia's history.
[198] AOL Instant Messenger kukkus kokku 40 minutiks. AOL kutsus seda "erakordseks momendiks
interneti ajaloos", lisades: "Me ei ole midagi sellist enne näinud võttes arvesse rikete ulatust ja
sügavust."[199]

Pärast uudise teatamist mainisid väidetavalt umbes 15% Twitteri postitustest või 5000 säutsu minutis
Jacksonit.[200][201] Seda oli 5% rohkem võrreldes 2009. aasta Iraani presidendivalimistega või
gripipandeemia, mis said aasta alguses suurt tähelepanu.[201] Üldiselt oli veebiliiklus 11% kuni 20%
normaalsest kõrgemal.[200][202] MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni
muusikavideote maratoni.[203] Mitmetes telekanalites üle maailma läksid eetrisse erisaated
Jacksonist. Briti seebioopera EastEnders lisas 26. juuni episoodile viimase minuti stseeni, kus üks
tegelane räägib teisele uudistest.[204] Pärast Jacksoni surma oli ta Briti tabloidi The Sun peamine
teema veel kaks nädalat.[205] Selle aja jooksul pühendasid kolm USA suuremat telekanalit —ABC
World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News — 34% oma ülekannetest Jacksonile.[206]
Mitmed ajakirjad, kaasarvatud Time, avaldasid mälestusväljaandeid.[207] Austusest Jacksoni pere
vastu lõigati filmist Brüno välja stseen, kus tegi kaasa ka Jacksoni õde La Toya.[208]

Jacksoni mälestusteenistus leidis aset 7. juulil 2009 Staples Centeris, Los Angeleses. Sellele eelnes
eratseremoonia Forest Lawn Memorial Parkis. Jacksoni kirst oli mälestusteenistuse ajal kohal, aga
lõplikku informatsiooni tema keha asukoha kohta pole teada. Mõned mitteametlikud raportid
väidavad, et mälestusteenistust vaatas umbes miljard inimest,[209][210][211] kellest 31,1 miljonit
inimest olid ameeriklased. See on võrreldav näiteks Ronald Regani matustega, mida vaatas 35,1
miljonit ja printsess Diana matustega, mida vaatas 33,1 miljonit ameeriklast.[212]

Üritusel esinesid Mariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher,
Jermaine Jackson ja Shaheen Jafargholi. Berry Gordy ja Smokey Robinson pidasid kõne, samas kui
Queen Latifah luges Maya Angelou poolt spetsiaalselt ürituse jaoks kirjutatud luuletuse "We Had
Him".[213] Piiskop Al Sharpton sai suurte hõisete osaliseks, kui ta ütles Jacksoni lastele: "Teie isa
puhul ei olnud miski veider. Oli veider vaid see, millega teie isa pidi kokku puutuma. Aga ta tegeles
sellega siiski, ta tegeles sellega meie nimel."[214] Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine nuttis, kui
ta rääkis publikule: "Sellest ajast peale kui ma sündisin, on isa olnud parim isa keda soovida... Ma
tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga."[215] Piiskop Lucious Smith ütles viimase palve.
[216] 24. augustil tsiteerisid mitmed väljaanded anonüümseid allikaid, väites, et Los Angelese
koroner oli otsustanud Jacksoni surma käsitleda kui mõrva. Seda kinnitas hiljem, 28. augustil, ka
koroner ise.[217][218] Surma ajal oli Jacksonile annustatud propofooli, lorasepaami ja midasolaami.
[219] Õiguskaitseorganite ametnikud uurisid tapmiskatses tema ihuarsti, Conrad Murrayt.[220] 8.
veebruaril 2010 sai Murray süüdistuse ettekavatsemata tapmises.[221] Jackson maeti 3. septembril
2009 Forest Lawn Memorial Parki Glendale'is, Californias.[222]

Ülemaailmsete fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-
aastapäeval.

25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid tema fännid üle kogu maailma Los
Angelesse, et talle austust avaldada. Nad külastasid Jacksoni tähte Kuulsuste Alleel ja tema perekodu,
samuti ka Forest Lawn Memorial Parki. Paljud fännid kandsid päevalilli ja teisi austusavaldusseks
mõeldud esemeid, et neid käidud kohtades maha panna. Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad
saabusid, et ka ise austust avaldada.[223][224] Katherine pöördus tagasi Garysse, Indianasse, et
avada graniidist monument nende koduõuel. Mälestusteenistus jätkus küünlavalguses kõndimisega
ja laulu "We Are the World" esitusega.[225][226] 26. juunil toimus protestimarss Los Angelese
politseijaoskonna mõrva uurimise osakonna ees, vanas Parker Centeri majas ja palvekirja
allkirjastamine, kuhu andis allkirju tuhandeid inimesi, nõudes õiglust.[227][228] Jacksoni perekonna
fond esitles koostöös Voiceplate'iga üritust "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmeid,
kuulsusi, fänne, toetajaid ja kogukonna, et tähistada ja austada tema pärandit. Suur osa tuludest läks
Jacksoni lemmik heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can
Say Goodbye."[229][230][231]