TALLINNA LIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond

ESSEE

Missugused peaksid olema petaja HT pdevused, kas ma tuleksin oma oskustega praegu toime?

Koostaja: Ahti Paju ppejud: lekt. Sirje Klaos

Tallinn 2011

Tnapeval kohtame kikjal infotehnoloogilisi seadmeid vi lahendusi, nii on see ka koolikeskkonnas. Vajadus IKT seadmete ja lahenduste kasutamise jrgi on suur ning tna peetakse arvutikasutamisoskust juba elementaarseks. Kuid missugused peaksid olema petaja IKT oskused? Kindlasti snastab iga asutus nudmised IKT oskuste kohta eraldi, kuna see sltub konkreetsest koolist. Mina liigitan elementaarseteks arvutikasutusoskusteks toimingud, mis on vajalikud, et arvutiga ldse td teha. Nendeks on: arvuti kivitamine, sellesse logimine, failihalduse mistmine, interneti lehitsejate ksitlemine, rakendustarkvara (MS Word, MS Excel, MS PowerPoint) lihtsamate vtete kasutamine, dokumentide printimine. Need on olulised oskused, mis aitavad petajal n kaasaegne olla - ppematerjalide otsimine ja loomine, epeviku titmine, esitluste tegemine jms. Samas peaks iga petaja ise teadma missugused on temale vajalikud IKT oskused. Niteks petaja, kes kasutab IT vahenditest ainult arvutit ja ekooli, ei pea endale tingimata selgeks tegema kuidas kasutada mnda e-ppe keskkonda vi siis smartboardi. Olen arvamusel, et petaja ei pea tingimata oskama kike, kuid ta peaks aru saama, mida ta IKT vahenditest kasutada soovib ning kuidas ta seda rakendada kavatseb. Minu arvates on suur oskus see, kui petaja end ise aitab. See thendab, et probleemi puhul oskab ta dokumentatsioonist vi internetist otsida igeid lahendusi ja lbi selle leida lahendus tekkinud probleemile. Sama oluline, kui on petaja IKT ksitlemisoskus, on ka see, et asutuses oleks vimalikult hesugune ja toimiv seadmepark - arvutid, printerid, multimeediaprojektorid jms. Olles aastaid oma asutuses olnud IT eest vastutav isik, tean kui palju tekitab petajale stressi uus ja keeruline seade, mida on raske ksitleda vi siis trkuv ja aeglane arvuti, mis viidab hinnalist tunni aega. On juhtunud, et isegi vike trge mnes IT seadmes vib petaja tielikult rivist vlja viia ning hoolikalt ettevalmistatud tunni ra rikkuda Kindlasti aitab siinkohal ka varustatus lihtsate ja selgesnaliste kasutusjuhenditega erinevate IKT seadmete ksitlemise kohta. Vga oluline on minu meelest IKT kasutamise oskus petajatel, kes ise mingil viisil annavad arvuti- vi tarkvarapetust. Suurim viga, mis ldse olla saab, on see kui petaja ei ole pdev oma aines ja petab valesti. Valesti petamisel vivad olla vga kaugele ulatuvad tagajrjed, olgu see siis ebathus tvte vi totaalselt vale programmi vi arvuti ksitlemine, mis vib hiljem viia suurte probleemideni. Siinkohal on minu arvates oluline, et petaja lbib regulaarselt petatava aine jaoks koolitusi ning hoiab ennast kursis uuenduste ja muudatustega. Kui peaksin ennast analsima, kas tuleksin tunni andmisel oma IKT oskustega toime, siis kindlasti on vaja vastava tunni jaoks ette valmistada ning veenduda, et minu oskused oleksid ikka kaasajas petatava ainega. Siinkohal saan tuua nite, kus valmistasin ette MS Outlooki kursust ning selle kigus avastasin enda jaoks vga palju uusi kasutusfunktsioone, mida polnud seni kasutanud. Olgugi, et kasutan seda programmi igapevaselt juba mitmeid aastaid.

See on hea nide sellest, et me kik pime pidevalt uusi asju isegi siis kui oleme igapevaselt selle sees. Kokkuvtteks vib elda, et petaja haridustehnoloogilised pdevused koolis peaksid olema tpselt nii head, et ta tunneks ennast tunni andmisel ja selle ettevalmistamisel mugavalt. Ta ei tohiks takerduda pisiprobleemide taha ning ta peaks ra tundma olukorra, kus probleemi lahendamine ei ole enam tema pdevuses. Haridustehnoloogilise pdevusega petaja peab kindlasti olema loominguline ja kasutama loogilist mtlemist olukordades, mis ei ole talle tuttavad. Lisaks peab petaja hoidma end kursis oma valdkonna IKT vahendite arengutega ning enne teiste petamist muudatused endale selgeks tegema.