Perioodil 1940-1970 (II maailmasja ajal) Suurem osa Euroopas allutati Hitleri vimule.

Samal ajal lhenesid aga realistlike kunstnike toetajad vastupanuliikumisele. See tstis avangardistide maine krgele. Neil nnestus enne Pariisi langemist pgeneda USAsse ning just New Yorki kogunesid mitmed nimekad kunstnikud. USA-s arenes abstraktne ekspressionism vlja abstraktsionismist. Abstraktne ekspressionism sobis idablokis ainuvalitsenud sotsalistliku realismi tiuslikuks vastandiks ja vaba maailma smboliks. See toodi esindama USA-d Euroopas. Euroopas nimetatakse seda informalismiks. Piet Mondrian nn. bugi-vugi sarja kompositsioon, mis on rahutu ning vrvirikas Euroopa ekspressionistide ja srrealistide mju; ekspressionismi vahendasid mitmed immigrandid Saksamaalt. Srrealistide seisukoht: mistuse kontrollita enesevljendamine. Arshile Gorky tema loomingus on nha leminekut Picasso ja Euroopa srrealismi juurest abstraktse kunstini. Meenutab indiaani rahvakunsti motiive; orgaanilise looduse vormid. Jackson Pollock phjendas ideed, et pilt on protsess, automaatse vi poolautomaatse tegevuse tulemus. Ta judis stiilini, mis oli nn. htlaselt kattev stiil (all-over painting), mis hlgas maalikunsti sellised kompositsioonireeglid. Willem De Kooning (hollandi pritolu) on teine kuulsam nn. tegevusmaali esindaja. Ta judis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ning silitas huvi inimfiguuri kujutamise vastu. Tema vrviksitlus on enamasti pastoosne (vrvi

laialiajamiseks on kasutatud pintslivart). Puhtad intensiivsed toonid (kollane, punane, sinine). Franz Kline sai tuntuks mahlaste ja energiliste pintslitmmetega, mis on kantud musta vrviga valgele taustale. Need meenutavad pisut Hiina ja Jaapani kalligraafiat. Abstraktne ekspressionismi alla kuulusid ka kunstnikud, kes otseselt tegevusmaaliga ei tegelenud, kuid olid siiski abstraktsed. Mark Rothko (vene pritolu) - tema maalidel on tavaliselt nha suurel hevrvilisel pinnal kolme laia ebamrase hajuva servaga vrvitriipe vi vndeid. Taoliselt hljudes loovad need kummalise ruumitunde. Robert Motherwell - tema kunst on rahulikum kui Pollockil. Suurte mustade ja valgete pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise pretensiooniga. Niteks sarjad luuletaja G. Lorca teemadel vi Hispaania Vabariigi mlestuseks. Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt pnevamat kunsti lid Adolph Gottlieb ja Mark Tobey. Ida-Aasia kunstist ning Arizona krbes elamisest inspiratsiooni saanud Gottlieb on maalinud sarju, kus peaelemendiks on hguv vi plahvatav pike. Tobey esindab nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali, vaid kirjutamise kaudu. hevrvilisel foonil peen, lineaarne arabesk. David Smith esindab abstraktset ekspressionismi skulptuuris. Mitmed tema metallist teosed meenutavad kolmemtmelist kalligraafiat.
A. Gottlieb Amorphous 1973

A. Gorky Nighttime, Enigma and Nostalgia 1932

J. Pollock Seitse (Number 7) 1950

W. De Kooning Naine I 1952

F. Kline Cardinal 1950

M. Rothko Number 46 1957

R. Motherwell Eleegia Hispaania Vabariigile, Number 110 1971

M. Tobey Advance of History 1964

D. Smith CUBI VI 1963

Kasutatud kirjandus:
J. Kangilaski Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile lk. 127-134; 2005, Tallinn Kirjastus http://www.wikipaintings.org/en/arshile-gorky/nighttime-enigma-and-nostalgia http://a-silver-blog.blogspot.com/2011/08/abstract-expressionism.html http://www.wikipaintings.org/en/willem-de-kooning/woman-i http://www.wikipaintings.org/en/franz-kline/cardinal-1950 http://www.wikipaintings.org/en/mark-rothko/no-46 http://www.wikipaintings.org/en/robert-motherwell/elegy-to-the-spanish-republic-no-110-1971 http://www.wikipaintings.org/en/mark-tobey/advance-of-history-1964 http://en.wikipedia.org/wiki/File:SMITH_CUBI_VI.JPG http://www.wikipaintings.org/en/adolph-gottlieb/amorphous-1973

Magnar Aruoja 11.B Elva G.